«

»

juuni 09 2017

Mõttekoja kokkusaamine 23. mail 2017.a.

Valimisliidu koosolek

 

Taaskord said kõigepealt sõna need, kes osalesid meie koosolekul esmakordselt. Igal juhul- tere tulemast meie valimisliitu.

 

Alustuseks leppisime kokku mõnedes jooksvates küsimustes:

  • kuigi esialgu planeerisime, et enne suurt valimisvõitluse algust, anname välja veel ühe oma ajalehe, siis seekord sellest mõttest siiski loobusime. Kitsas on finantsidega ja kas sellel suurte puhkuste perioodi alguses ka loodetud mõju oleks? Kahtlane. Augustis paneme paika oma meediaplaanid.
  • 10 juunil on Raplas Melu Mess. Osaleme sellel ka oma telgiga. Sinna teeme rahvale jagamiseks flaiereid. Kõik kes soovivad sel telgüritusel kaasa lüüa, on oodatud.

 

 

Järgmise punktina kuulasime töörühmade tegemistest. Paraku pidime alustuseks tunnistama, et noorte töörühma esialgsed plaanid tuleb üle vaadata. Kutsume lähiajal oma noored siiski kokku ja fikseerime ka nendega seotud teemad.

Haridus-kultuur-sport. Töörühm on kokku saanud 2 korda. Käsitletud on spordi ja kultuuri teemad ning jäänud veel haridus. Kahe esimese puhul on uues kuues esialgse sõnastuse saanud ka meie tõekspidamised. Siinkohal leppisime kokku, et viimased jõuavad meie listi aruteluks ja muudatusettepanekute tegemiseks. Töörühma koosoleku protokollis on nad küll juba praegugi olemas, aga eraldi väljatooduna on lihtsam nende üle diskuteerida. Tõstatus küsimus, et milline peaks olema kirjapandud tõekspidamiste stiil ja vorm. Leppisime kokku, et töörühmad fikseerivad need esmalt kirja nii, nagu neile endile kõige õigem tundub. Tekib visuaalne pilt. Seejärel siis püüame luua üheskoos ühtse stiili, vormi ja loogilise ülesehituse. Töörühma tegemisi analüüsides selgus, et oleme paratamatult üsna Raplakesksed. Infot liituvatest valdadest on meil ikka väga vähe. Teemade arutelu jõuab reeglina ikka ja jälle meie valla juhtimise kvaliteedile. Õigemini selle puudumisele. Koosolekud ise on aga väga harivad, sest taust räägitakse lahti.

Enne kui sotsiaaltoimkonna tegemisteni jõudsime, läks jutt sellele, mis võiks olla seekordsete valimiste põhiliseks teemapüstituseks. Reformierakond oma lubadustes kuulutab ujulat. Meie ei taha rääkida niivõrd asjadest, kuivõrd inimestest ja protsessidest. Üks suurimaid probleeme, mis järgmise 4 aasta jooksul lahendada tuleb, on ühinemisjärgne lõimumine. Mida ja kuidas teha nii, et 4 aasta pärast tunneksid liitunud vallad, et me oleme tõesti üks omavalitsus. Ujula on vajalik, aga kas keegi on küsinud ka Kaiu ja Raikküla esindajate arvamust selles küsimuses. Kui me tegutseme ainult Raplakeskselt, siis jääb potensiaal, mida liitumine meile annab, kasutamata. Teine põhipostulaat on demograafia. Maksumaksjaid on juurde vaja ja tehtavad otsused peaksid kajastama analüüsi, kuidas üks või teine mõjub meie elanike kasvule. Seega eesmärgiks on esmalt kogukonna tekitamine ja seejärel kogukonna kasvatamine. Oluline on inimene, betoon on tulemus või siis tagajärg. Tegeleme siis olulisega.

 

Kristjan tõi välja päris hea võrdluse Rakverega. Selles linnas on elanikke ca 1,5 korda rohkem, kui Rapla vallas. Samas pakutavate teenuste arv (spordirajatised, kaubandus, teater jne) ületab meil saadaolevat kordades rohkem, kui seda eeldaks rahvaarvu erinevus. Siinkohal mängib oma osa kindlasti ka Tallinna lähedus. Teatud teenuste jaoks on vaja kriitilist massi inimesi, aga kas me teame, kus see piir asub? Maksumaksjate olulisuse visualiseerimiseks peaksime välja tooma seosed pakutavate teenuste ja maksumaksjate arvu vahel. Staadioni saame siis, kui meil on niipalju maksumaksjaid, ujula siis, kui on niipalju jne. See looks inimestele pildi silme ette.

 

Edasi läksime sotsiaaltoimkonna tegemiste juurde. Alustasime hooldekeskuse teemaga. Eelarvekomisjonis räägiti sellest, et lõpuks ometi on lootus, et ROL annab õiguse seada nn haigla maatükile hoonestusõigus Rapla valla kasuks ja seda ilma mingisuguste lisatingimusteta. Samas on H. Õunapuu asunud otsima hooldekeskuse jaoks uut krunti. Tema stiilile omaselt on taas ilma alternatiivideta välja pakutud “väga hea lahendus”, ehk maatükk surnuaia vastas. Viia hooldekeskus kohe surnuaia kõrvale- milline on see sõnum, mida me selle sammuga tulevastele hooldekeskuse klientidele anname? Aritektuuriliselt võib see lahendus olla ju hea, aga sisu mõttes on see koht ikka üsna ebaõnnestunud valik. Paraku oleme ikka ja jälle sealmaal, et meile pakutakse arutelu ilma alternatiivideta. Tegelikult on maaga seotud segadusi veel küll ja küll. Üks asi on ROL i soov seda krunti vallale loovutada, aga kaugeltki pole veel selged õiguslikud toimingud, kas ja kuidas üleandmine ikka teoks saab. Neljapäeval peale volikogu oleme natuke targemad. Siis peaks selge olema ROL tahe. Kui ikka on, sest siiani oleme saanud erinevatelt pooltelt vaid väga vastuolulist infot. Hooldekeskuse rahastamise teema tõusis samuti päevakorda. Taaskord tõdesime, et siiani on arutelul olnud ainult võimalus ehitada omavahenditest. Samas on ju võimalik kasutada veel muidki rahastusmudeleid. Kahjuks pole koalitsioon neid siiani arutelule võtnud. Eelarvestrateegias hooldekeskuse jaoks planeeritud summad on tõenäoliselt juba aegunud ja vajavad ülevaatamist. Üldiselt olime kõik seda meelt, et hooldekeskus on vajalik valmis ehitada ja see peab olema ka meil valimislubadusena kirjas. Samas on kõige parem, kui valimisteni järelejäänud 5 kuu jooksul enam mingisuguseid selleteemalisi otsuseid vastu ei võetaks. Need oleks tehtud lihtsalt oma näo päästmiseks ega tooks endaga enam midagi head kaasa. Nii suuri objekte peab juhtima. Praegu lihtsalt pole vallamajas seda inimest, kes suudaks seesugust projekti vedada. Tulime veelkord tagasi hooldekeskuse ehitamiseks sobiva krundi juurde. Kuna konseptsioonis on nii mõnedki planeeritavad tegevused seotud haiglaga, siis oleks sealne maatükk asukohana parem. Samas tuleks kokkuleppele jõuda ka kõrvalasuva krundi omanikuga ja temalt maatükk võimalusel ära osta. See kõik on teostatav läbi tavapärase suhtluse. Normaalse asjaajamise käigus lepitaks kõigepealt kokku maa- ja rahaküsimused ning seejärel pannakse paika tegevused. Meil on siiamaale kõik tagurpidi, risti-rästi segamini ja pea peale pööratud. Hooldekeskuse teema on ikka veel niivõrd aktuaalne, et teisi sotsiaaltöörühma tegemisi me eriti arutada ei jõudnudki. Kirja sai vaid üks mõte: “Me loome endile tulevikku, seega peame mõtlema, mida me ise tulevikus tahame.” Töörühma järgmine kokkusaamine on 01 juunil kell 17.00 hooldekeskuses.

 

Taas põrkasime korraks valla kinnisvaraobjektide rahastamise arutelule. Mida rohkem rahalisi vahendeid on kinni betooni all, seda vähem jääb neid vajalike teenuste osutamiseks. Kas omamine on ikka odavaim võimalus? Või on see odavus ainult näiline, sest vald ei arvesta amortisatsiooni? Tallinn on oma PPP projektidega teinud teistele omavalitsustele üsna suure karuteene. Need olid selgelt poliitilised käigud ja seega on sinna sisse kirjutatud ka teatavad koefitsendid. Kas me täna ikka võime kindlalt väita, et erakapitaliga ehitamine on kallim? Üks oht siin on. Kui tõsiseltvõetavaid pakkujaid on liiga vähe, siis ei teki konkurentsi. Siinkohal tõmbasime sellele teemale joone alla.

 

Jätkasime eelarvestrateegia aruteluga. Normaalne menetlusprotsess peaks olema, ja on siiani olnud selline, et esmalt läbib uus eelarvestrateegia esimese lugemise kõikides komisjonides. Seal siis antakse muudatusettepanekute tegemiseks tähtaeg. Eelarvestrateegia läbib komisjonides ka teise lugemise, kus on võimalik arutada juba laekunud muudatusettepanekuid. Seekord tahetakse kogu protsess viia läbi kiirendatud korras. Ehk siis volikogus läbib eelarvestrateegia esimese lugemise ja muudatusettepanekute tegemiseks antud aeg lõpeb vahetult enne järgmist eelarvekomisjoni.  Seega jääb teistel komisjonidel ära võimalus laekunud muudatusettepanekute osas kaasa rääkida. Oleme eelarvestrateegiat ikka ka oma koosolekul arutanud. Kahjuks pakutud menetluskorra puhul meil seekord omavaheliseks aruteluks võimalus puudub. Jõudsime järeldusele, et leppida eelarvestrateegia sellise menetluskäiguga, me ei saa. Takistamiseks peame tegema volikogus ettepaneku esimese lugemise katkestamiseks. Teoreetiliselt on meil selleks ka hääled koos.

 

Juunis, oma järgmisel koosolekul, kinnitame kokkulepitult valimisnimekirja koostamise põhimõtted. Et meil järgmisel kuul lihtsam oleks, edastame esmalt mõtted meilile (võib nii üldlisti kui ka otse minu meilile). Nendest püüame siis koos sobivaima varindini jõuda.

 

Selleks korraks kõik. Aega on juba kulunud niigi üle 2 tunni. Järgmine kord koguneme 27 juunil. Kuigi eelnevatel aastatel oleme oma puhkuseeelse koosoleku pidanud kuskil vabas õhus ja üheskoos väikest grilli teinud, siis seekord otsustasime, et tõsiste teemade arutelu õnnestub paremini sisetingimustes. Ehks siis 27 juunil taas Kultuurikeskuses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>