Osalejad:  Alar Mutli, Marje Krusell, Hans Liibek, Heiti Vahtra, Andrus Tamm, Tanel Kuusemets, Aare Heinvee, Kaisa Kuusemets, Erti Suurtalu, Age Rebel, Sulev Viiron, Romet Vaino, Anne-Ly Pedaja, Aare Ader, Jane Schelejev, Andres Muddi (külalisena).

Seekord oli meil külas Raikküla Kooli direktor Andres Muddi, kes andis lühikese ülevaate koolist ja vastas ka küsimustele. Praegusel kujul tegutseb Raikküla Kool alates 1994-st aastast. Õpilasteks on haridusliku erivajadusega (HEV) lapsed. Kooli saab vaid Rajaleidja nõustamiskomisjoni otsusega. Õpilasi on 68 ja tendents on vähenemise suunas.


Kolm erinevat raskustaset: 80% õpib lihtsustatud õppekava alusel, lisaks on veel hooldusõppel olevad lapsed ja nn toimetulekulapsed. Viimaste seisund on kõige raskem ja nemad on reeglina kanda-lükata. Enamik lapsi on ka topeltpuudega. Raikküla Koolis õpetatakse lapsi sõna otses mõttes õppima. Kokku on koolis 40 töötajat. Õppetöö toimub väikeklassides. Koolis on 9 klassi, nendest 2 on liitklassid. Riiklik õppekava puudub, kogu metoodika on välja töötatud kooli enda poolt. Laste aeg on läbi päeva sisustatud ringide ja muu tegevusega. Palju pannakse rõhku käelise tegevuse õpetamisele/harjutamisele. Paraku laste tase on pidevalt langenud ja tänased ohutustehnika nõudmised ei võimalda neid enam tööpinkide taha tööle lasta. Kool sooviks küll pakkuda parimat, aga riskid on muutunud liiga suureks. Õppeaeg on koolis 9 aastat ning seda on võimalik pikendada 1+3 aasta võrra. Selle aja jooksul toimub ettevalmistus iseseisvas elus toimetulekuks. Koolil on oma õpilaskodu. Lapsed tulevad esmaspäeval ja lahkuvad reedel. Kuigi koolis on loodud kõik tingimused HEV laste õpetamiseks ja kasvatamiseks, väheneb õpilaste arv järjepidevalt. Oma osa selles on ka nn kaasaval haridusel, mis suunab lihtsustatud õppekava järgi õppivad lapsed tavakoolidesse. Kahjuks pole aga nemad veel päriselt valmis HEV lapsi koos tavalastega õpetama. Nii olemegi  olukorras, kus Raikküla Koolis on olemas võimalused ja oskused HEV laste koolitamiseks, aga riiklik hariduspoliitika soosib rohkem tavakoole, kus pole aga piisavalt vahendeid, ega nähtavasti ka teadmisi, HEV laste õpetamiseks. Oma osa laste arvu vähenemisel mängib kindlasti ka kooli imidž.  Haridusministeerium on suuna võtnud sellele, et riiklikule hooldusele jääksid vaid toimetuleku- ja hooldusvajadusega, ehk siis raskemad lapsed.  Reaalsus on see, et laste arvu vähenemisega väheneb ka õpetajate arv ja koos sellega kompetents. Ehk siis riiklik suund, suunata lihtsustatud õppekava alusel õppivad lapsed tavakoolidesse, vähendab lõppkokkuvõttes ka Raikküla Kooli õpetajate kompetentsi, mille läbi vähenevad oskused tulla toime ka raskemate HEV lastega. Kooli tulevik on täna teadmata. Juba mitmeid kordi on olnud valmisolek kolimiseks. Ministeerium oma selget tulevikunägemust seni sõnastanud ei ole. Eesmärgiks on jätta igasse maakonda 1 HEV kool. 2022 aastaks peaks riiklik koolivõrk olema paigas, sh ka Raikküla Kool. On 2 suuremat probleemi: Asukoht. Transpordikuludeks vajaminevat raha pidevalt vähendadakse. Seega võiks kool asuda logistilises keskpunktis, kuhu on lihtsam tulla. Imidž. Paraku ei pane vanemad oma lapsi Raikkülla juba ka paljude aastate jooksul väljakujunenud maine tõttu. Seda ei saa muul moel lahendada, kui tuleb ehitada uus maja uude kohta ja luua spetsiaalsed tingimused HEV laste kasvatamiseks ja õpetamiseks. Riigi poolt loodud uued HEV koolid on näidanud, et nõudlus sellise õppevormi järele on täiesti olemas.

 

Küsimus: missugust abi saaks vald osutada?

Vastus: abi uue asukoha valikul. Praegu näeb vald seoses Raikküla Kooli tulekuga Raplasse, vaid võimalust ära kasutada oma tühjalt seisvaid hooneid. Praku need ei sobi ja vastavalt vajadustele ümbertegemine läheb nähtavasti rohkem maksma, kui päris uue ehitamine. HEV laste koolile lihtsalt on ettenähtud teistsugused ja spetsiifilisemad nõuded. Riigil on raha uue keskuse ehitamiseks ja siin saaks vald võtta initsiatiivi nii lähtetingimustes kaasarääkimisel, kui ka koha leidmisel.

Küsimus: kas on võimalik sobitada Raikküla Kool, peale seda, kui riigigümnaasium tööd alustab,  näiteks RVG-sse?

Vastus: ei ole. Erivajadustega lapste õpetamine nõuab eritingimusi. Juba meditsiinilised nõuded on väga karmid.

Küsimus: mis saab lastest peale kooli lõpetamist?

Vastus: lihtsustatud õppekava alusel õppinud õpilased lähevad tavaliselt edasi Vigalasse, kellega on koolil ka koostöö. Teised reeglina ikka tööd ei leia. On küll mõned erandid. Tegemist on noortega, kes oma arengult jäävad 8-10 aastaste tasemele.

Küsimus: kas vallad toetavad koolitransporti?

Vastus: osaliselt. Kohila toetab täies ulatuses. Rapla toetab invatranspordi teenusega.

Küsimus: kas tulevikus on Raikküla Kooli vaja, kui riiklik suund on kaasavale haridusele?

Vastus: Raikküla Kool on spetsialiseerunud HEV laste kasvatamisele ja õpetamisele. Seal pakutavad tingimused on selleks paremad kui tavakoolides. Lapsed on sarnased ja ei satu kaaslaste pilkeobjektideks. Aeg on näidanud, et Raikküla Koolis õppivad HEV lapsed on omasuguste seas õnnelikumad. Selliseid koole on vaja, sest nad suudavad pakkuda sõbralikkumat õpikeskkonda ja paremaid tingimusi ning tulemusi.

 

 

Edasi jätkasime valimiste teemal. Oktoober pole enam kaugel. Esmalt vaatasime otsa nimekirjale. Pisitasa see täieneb. Rapla valla piires on inimestega suhtlemine lihtsam. Kaiu ja Raikküla suunal esialgu mõnevõrra keerulisem. Sealseid inimesi tunneme lihtsalt vähem. Oleme seadnud eesmärgiks liituvatest valdadest leida need aktiivsed inimesed, kes moodustaks juba kohapeal meeskonna, kellega koos Vallakodanike Liidu nimekirjas kandideerida. Edasi liikusime eesmärkide poole, mille eest seisame kohalikel valimistel. 4 aastat tagasi nimetasime neid tõekspidamisteks. Kui lugeda seda, mida lubasime tol korral, siis suure osa sellest võiks rahulikult uude valimisplatvormi üle kanda. Aare H, kes esindas ka Piretit ja Raini arvas, et nende katseaja võiks nüüd lõppenuks lugeda ja tegutseks üheskoos edasi. Ta tõi välja ka oma mõtted, millele võiksime valimisteks valmistudes tähelepanu pöörata. Tinglikult saaks need jagada kolmeks. 1. Poliitiline eesmärk. Meile peaks olema jõukohane saada volikogus enamus, ehk siis 14 kohta. Kui väga ümmarguselt arvutada, siis 3 valla peale oleks neid, kes valima tulevad ca 5000 inimest. Seega enamuse saamiseks vajame natuke rohkem, kui 2500 häält. Eelmisel korral kogusime ca 1500 häält. Seekord vaja ca 1000 häält rohkem, mis ei tohiks olla üle jõu käiv ülesanne. Meie nimekirja pikkus võiks olla ca 50 kandidaati. Raplast ca 30 ja nii Kaiust kui ka Raikkülast 10 kandidaati. Siinkohal on kindlasti vaja mõelda sellele, et väiksematest valdadest kandideerijad oma hääli väga ei killustaks. Meie ülesanne on seista ka selle eest, et nii Kaiust kui ka Raikkülast saaks volikokku võimalikult palju esindajaid. Just tasakaalu pärast on see väga oluline. Volikokku pääsemise peaks tagama 60…70 häält. Täna on lahtine ja arvestustest väljas see, mis saab Juurust. Järjepidevuse ja pikema perspektiivi tagamiseks peaksid meil olema ka kaugemale ulatuvad poliitilised sihid. Siia kuulub näiteks oma kandidaadi toetamine Riigikogu valimistel. 2. Demograafiline eesmärk. Valla elanike arv on jälle vähenenud ca 70…80 inimese võrra. Paraku küsimusele, mida selle protsessi peatamiseks ette on võetud, laiutatakse vaid käsi ja konstateeritakse, et vallavalitsusel puuduvad võimalused vähenemisprotsessi peatada. Meie sellega nõustuda ei taha. Lahenduste leidmine hakkab ikkagi probleemi tunnistamisest ja enesele teadvustamisest, et on võimalusi elanike arvu säilitamiseks ja miks mitte ka kasvatamiseks. Sellel punktil võiksid olla ka alaprogrammid, näiteks: ettevõtlus, haridus, huviharidus, elamumajandus jne. Siinkohal tekkis küsimus, kuidas on võimalik vastu seista Tallinna palgasurvele. Tõdesime, et Rapla asukoht on meie tugevus, mida tuleb ära kasutada. Elukeskkond ei ole ainult palk, vaid palju enamat. Siia kuuluvad sotsiaalne infrastruktuur, sport, kultuur, haridus, huviharidus jne. Nende arendamine on meie võimuses. Oluline on suhtumine ja perspektiivi tunnetamine. Samuti erinevate teenuste kättesaadavus. Mitmekesisuse saavutamiseks on vajalik tagada kriitiline mass elanikke ja seda saab pakkuda ainult keskus. Olulised on ka pisinüansid, kasvõi kaadri valikul oma vallakodanike eelistamine, hangetel kohalikke ettevõtjate informeerimine jne. 3. Demokraatia. Kaasamine. Nendele punktidele pühendasime palju tähelepanu juba 4 aastat tagasi. Kaasamiseks tuleb teha tööd, sellel on oma kindel sisu ja reeglistik. Demokraatia ei saa aga olla lõputult kestev protsess. Ühel hetkel tuleb jõuda ka otsusteni. Opositsioonis olemine võimaldab vabamat elu, koalitsioonis olek, ehk siis vastutuse kandja roll, nõuab tihti täpsemaid kokkuleppeid. Vastutus nõuab paratamatult suuremat panustamist.

 

Need olid esimesed märksõnad, mis kirja said. Edaspidi täieneb meie tõekspidamiste loetelu veelgi ja anname neile üldistele märksõnadele ka kindlama sisu.

 

Järgmine kord saame kokku 21 veebruaril ja vahepeal mõtleme, kas peaks kolima veidi suuremasse saali.