Rapla Vallakodanike Liit esitas Kaiu esinumbri kandidaadiks Kaiu endise vallavanema Erika Reinumägi. Järgnevalt kirjeldab Reinumägi oma piirkonna arengu visiooni.
Et teile kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest. Olen vahastlane juba 33 aastat, mistap julgen öelda, et Kaiu on mulle juured alla kasvatanud. Meie Vahastu küla kogukond on üks ütlemata tore seltskond – arvan, et selles peitub ka põhjus, miks soovin jätkuvalt panustada oma piirkonna arengusse. Selleks, et nõuda oma inimestele parimat, tuleb anda ka endast parim, kas pole?
Väljakutseterohked üheksakümnendad tõid mulle rohkelt uusi proovilepanekuid ning nii leidsin end ühel hetkel raamatupidamise tõdedesse sukeldumas. Sealt kasvas ka uudishimu seadusloome vastu ning ühel hetkel oli loomulik edasikäik kandideerida 1999. aastal Kaiu valla volikogusse. Aastatel 2005 – 2009 oli mul au võtta suurem vastutus ning juhtida volikogu tööd juba esimehe rollis. Lisaks sellele olen seotud Vahastu Küla Seltsi tegemistega, Raplamaa Reumaseltsiga, Eesti Reumaliiduga ja Raplamaa Puuetega Inimeste Kojaga.
Te kindlasti mõtlete, et miks kandideerin just Rapla Vallakodanike Liidu nimekirjas uue Rapla valla volikogusse? Arvan, et kohalikku elu ei juhi mitte parteipoliitika vaid kogukonnad ise. Rapla Vallakodanike Liit esindab erinevaid nägemusi, erineva tausta spetsialiste ja arutelud on rikastatud põnevate debattidega – mulle meeldib õppida oma valdkonna vaieldamatute juhtide käest. Arvan, et valda peaksid juhtima mitte lojaalselt poliittrepil käijad vaid spetsialistid, kes toovad regionaalsesse arengusse oma teadmised ja kogemused. Meie meeskonna juhtimisalane põhifookus on koostööl.
Teisalt tunnen, et aastatega saadud kogemused on mulle andnud oskused ja tarkused panustada tõsisemalt lokaalse elu arendamisesse. Uus Rapla vald tähendab meie jaoks täiesti uut juhtimismudelit ning sestap arvan, et vallavõim peab kuuluma kohalike ja spetsialistide kätesse.
Tihti armastatakse öelda, et mis ma ikka räägin või arvan – minust ei sõltu nii kui nii midagi. Selline mõttelaad peab muutuma. Meie kohalik võim on meie enda inimeste kätes ning iga arvamus on oluline. Teisiti lihtsalt ei ole võimalik kogukondadele suunatud vallajuhtimine. Siinkohal teen üleskutse kõigile Juuru, Kaiu, Raikküla ja Rapla inimestele: osalege komisjonide või kohalike huvigruppide töös või kandideerige volikogusse. Haarake kinni võimalusest rääkida kaasa ja kujundada vald, mis loob meile kõigile turvalise, tervisliku ja targa omavalitsuse.
Maailm meie ümber, aga ka meis endis, on pidevas muutumises. Teada-tuntud tõde on, et hirm midagi kaotada muutustega on kaks korda suurem kui soov võita. See on nii inimlik ja loomulik, kuid sellest hirmust tuleb jagu saada. Ärme näe muutustes suurt kolli vaid pigem uusi võimalusi nii volikogu, külakogukonna aga ka kodaniku tasandil. Oleme avatumad uutele mõtetele ja valmis uuteks väljakutseteks, mida muutused paratamatult endaga kaasa toovad.
Minu jaoks on murekohaks riigi ja omavlitsuste vastandumine. Valus oli kuulata maaeluministri vastust maapäeval (6.augustil Vana-Võidus) tõstatatud küsimusele teede seisukorra kohta maal: kas tegemist on riigi või kohaliku omavalitsuse teega? Nii kaua kuni selline vastasseis püsib, ei lähe meie riigil hästi. Minu jaoks on oluline nii teede kui ka ühistranspordi teema – suurenev haldusterritoriaalne piir seab neile kahele valdkonnale oluliselt suuremad eesmärgid kui seda on seni olnud. Kuna omavalitsuse juhtimine muutub rohkem tsentraalseks ning kaugeneb senisest veelgi, peame tagama igale vallaelanikule mõistliku ja toetava infrasüsteemi. See on üks mu põhiteemasid uue valitsemisperioodi ajal.
Eesti külade maapäeval Vana-Võidus ütles president, et meie tuleviku edu sõltub eri piirkondades tarkade töökohtade loomisest. Ehk on ka uue Rapla valla üks võimalik arengusuund kaasa aidata tarkade töökohtade loomisele piirkondades ja riigigümnaasiumi õppekavade koostamisel tuleb panustada enim just ettevõtlikkuse ja lennukate mõtete arendamisele. Kindlasti on see uue volikogu üks arupidamise koht milles tahan kaasa rääkida.
Riigigümnaasiumile mõeldes kerkivad fookusesse noored, kellele riigikogu andis õiguse osaleda valimistel. Täna elavad noored vanemast põlvkonnast erinevas rütmis ja ka järgnev põlvkond noori võib vabalt elada juba kolmandas rütmis. Meie ülesanne on neid muutusi märgata ja teha korrektuurid nii omavalitsuse kui ka riigi ülesannetes. Kas oleme valmis noori kuulama, neile võimalusi pakkuma, neid kaasama, arvestama teistsuguste tõekspidamistega? Arenguruumi on siinkohal eri piirkondades kindlasti hulgi. Ka selles küsimuses olen valmis sõna sekka ütlema.
Mulle meeldib 18. sajandi filosoofi ja poliitiku mõttetera: „Elujõuline ühiskond on leping elavate, surnute ja nende vahel, kes veel tulemas” (Edmund Burke). Minu tõlgendus: kogukond on elujõuline kui arvestame põlvest-põlve edasiantavaid traditsioone ja tavasid, lisame tänased ja anname/jätame võimaluse ka järgnevatele põlvedele. Milline saab olema lepingu sisu uues suures Rapla vallas sõltub sinust, hea valija Juurus, Kaius, Raikkülas ja Raplas. Olen üsna kindel, et muutuste tuules, mida me natuke kardame, saavad Juuru, Kaiu, Raikküla ja Rapla piirkondades olema elujõulised, samas siiski eriilmelised kogukonnad, kellel on omad pisikesed, aga head ja olulised ettevõtmised ning samas on koostöös omavalitsuse ja teiste piirkondadega asjad seatud nii, et keegi ei tunne ennast tõrjutuna, unustatun või mittevajalikuna.