Autor:Siim Jõgis

 

Kohalike omavalitsuste valimisteni jääb tänase seisuga vähem kui kolm kuud. Eelmisel nädalal sai selgeks esimene kandidaat kes pürgib 15. oktoobril toimuvatel valimistel Rapla vallavanemaks. Piret Minni kandidatuuri esitas Rapla Vallakodanike Liit. Minnil on varasem juhikogemus olemas ajast kui ta töötas Akzo Nobel Baltics AS-is.

 

Raplamaa Sõnumid istus laua taha nii Piret Minni kui Alar Mutliga, kes kandideerib Vallakodanike Liidu nimekirjas Rapla volikogu esimeheks. Olukord on selgelt midagi muud, kui varasematel valimistel, sest peale valimisi moodustatakse suur ja uus Rapla vald, millele lisanduvad Kaiu, Raikküla ning arvatatavasti ka Juuru valdade praegused territooriumid. Uurisime Vallakodanike Liidu kandidaatidelt kuidas nad suure valla piire hoomavad ning mis visiooniga valimistele vastu lähevad.

 

Mutli sõnas, et Raikküla ja Kaiu on Vallakodanike Liidul tihe koostöö ning nende piirkondade esindajad on liidus olemas. “Jah, me näeme kogu seda pilti tervikuna. Juuru puhul ei saa veel täna tervikut näha, sest nad ei tea isegi mis saab,” ütles Mutli. Minn lisas, et tema jaoks ei ole need emotsionaalses plaanis võõrad ega kauged kohad. “Minu üks vanaisa on ehitanud talu Juuru valda Atla külla ja Kaius olen veetnud lapsepõlvesuved, sest mu tädi elas seal. Teine vanaisa on Rapla vallast Palamulla külast,” ütles Minn. Ta lisas, et valdade liitumisel tekkiv olukord on tegelikult mitmemõõtmelisem kui esmapilgul paistab. “Kasutan juhust ja ütlen, et mulle on koolipõlvest saati meeldinud lahendada mitme muutujaga võrrandeid ja tekstülesandeid. Mis see nüüdki muud on,” sõnas Minn.

 

Alar Mutli ütles, et ühinemisjärgselt on küsimus number üks uute piirkondade lõimumine. “Kui selle suudame ära teha, kui me suudame tekitada “Meie valla”, siis on sellest ühinemisest kasu olnud. Tegelikult ma ei tea, kas see on üldse nelja aastaga võimalik või võtab see kauem aega,” sõnas ta. Vastasel juhul läheb Mutli sõnul nii nagu kardetakse – keskvalitsuse võim suureneb veel ja tagamaad jäävad kõrvale. Ühise kogukonna tekkimine suure valla territooriumil on oluline ka Minni arvates. Ainuke võimalus seda tema hinnangul saavutada on käia külades kohal ja sealsete elanike rääkida. “Enne uue vallaga alustamist on üleskutse või meeldetuletus kohalikele inimestele, et valimistest algab kõik. Mida ühtsemad valijad on, seda suurem tõenäosus on neil saada oma hääl volikogu otsuste juurde,” ütles Minn. Üks idee, mis on haldusreformi käigus kostunud Kaiu ja Raikküla poolt kõneleb sellest, et nendes piirkondades on soov moodustada praegusel territooriumil osavallad. Alar Mutli ütles, et tema on selle plaaniga poolt. “Samas tuleb vältida, et osavallad ei muutuks sellisteks nagu on Tallinna halduslinnaosad. Inimesed võivad seal küll arvamust avaldada, aga samas võib sellest ka täiesti vabalt üle sõita,” ütles Mutli. Tema hinnangul peavad osavallal olema selged ülesanded ja funktsioon. Konkreetselt käis ta välja idee, et osavallal võiks olla üks vetopunkt, mis puudutab kohaliku piirkonna üldplaneeringut. “Lihtne jututuba oleks tore, aga see ei vii kuskile,” sõnas Mutli.

 

Piret Minn ühtegi erakonda ei kuulu. Alar Mutli on Vabaerakonna liige. Teatavasti andis Vabaerakond juba kevadel märku, et nemad kohalike omavalitsuste valimistele erakonnana välja ei lähe ning nende liikmed kandideerivad valimisliitude koosseisus. Kuigi vallavanema ja -volikogu esimehe kandidaadid on paigas siis lõplikust nimekirjast on veel vara rääkida. Selge on nii palju, et plaani on võetud maksimum – valimistele minnakse täisnimekirja ehk 27 kandidaadiga. Mutli sõnul saab nimekiri lõplikult paika siis kui enam ei ole võimalik oma avaldust tagasi võtta. Nelja aasta tagune kogemus ütleb, et isegi allakirjaga avaldus ei saa võtta saja protsendilise kindlusega. Kandidaat võib selle viimasel hetkel tagasi võtta. Seega on lõplikke nimekirju oodata kuskil septembris. “Meie nimekiri kindlasti veel valmis ei ole. Kõik inimesed kes soovivad kaasa mõelda on oodatud,” ütles Mutli.