«

apr. 18 2020

Valimisliidu koosolek. 03 detsember 2019 a. Valgre tuba.

Koostöökokkuleppe sõlmimine haiglaga. Esialgne tekst on sisuliselt kokku lepitud ja peaks sisaldama kõike, millele varem tähelepanu juhitud. Sisemiselt on kindlasti oluline maa omandiõiguse tasuta üleminek peale seda, kui hooldekeskuse hoonestule on väljastatud kasutusluba. See peaks maha võtma mõned pinged, mis senini õhus, kuna varasemad kokkulepped pole pidanud. Koostöökokkuleppes on välja toodud mõlema poole huvid ja ühise kontsessioonihanke korraldamise soov. Kontsessioonihanke alusdokumendid peavad kinnitama nii volikogu, kui ka haigla nõukogu. Lahtiseks jäi küsimus, kui sõlmime koostöökokkuleppe notariaalselt, kas siis piisab valitsuse heakskiidust või on vaja ka volikogu otsus. Kõige kiiremini saab selle teema viia jaanuari volikokku. Üks punkt, mis võib küsimusi hakata tekitama, on parklaga seonduv. Viimase rajab kontsessionäär, rahastab vald ja on mõeldud ühiskasutusse nii haiglale kui ka hooldekeskusele. Reaalselt rajatakse parkla muidugi inimestele, kel nendesse asutustesse asja. Suures osas on need ikkagi meie valla kodanikud. 

Okta keskus arengud.  Vallavalitsuse ruumiprogrammi lahendamiseks on seni laual olnud 4 varianti: uue vallamaja ehitamine, riigimajas korruse üürimine, olemasoleva vallamaja rekonstrueerimine koos laiendamisega ja Oktas ruumide üürimine. Kolme esimest varianti on erinevatel aegadel arutatud, kuid konkreetse tulemini need jõudnud veel ei ole. Okta keskuse arendajad on vallavalitsusele välja pakkunud ruumilise lahenduse, kuidas hoonesse võiks mahutada nii vallavalitsuse tööruumid, kui ka muusikakooli. Kui arvestada mõlema asutuse ruumivajadusega, siis mahuvad nad sinna kenasti ära ja tegelikult jääb pinda veel ülegi. Probleemi pole valitsemiseks vajalike ruumide paigutamisega. Need mahuksid suurepäraselt hoone teisele korrusele. Küsimus, kas muusikakool ka sinna sobib, tänaseks veel vastust saanud ei ole. Muusikakooli juht on andnud sellele plaanile üsna negatiivse hinnangu. Samas tema väited mittesobivuse kohta pole alati kõige veenvamad. See, et õpilastele on õppimiseks vaja turvalist ja valguseküllast keskkonda, on mõistetav. Ka see, et pillid vajavad oma niiskusežiimi, on arusaadav. Need võimalused peavad olema loodud projekteerimise rekonstrueerimise käigus. Küll aga pole usutav, et muusikakool on sedavõrd müra tekitav asutus, mis hakkab segama kõrvalasuvate korrusmajade elanikke. Kindlasti on ettevõtmisel ka omad plussid. Muusikakool saab omale saali, kus võimalik kontserte korraldada. Kuna ruumi on, saab planeerida erinevaid lahendusi. Universaalne on ka õuesaal, mis võimaldab erinevaid kasutusviise. Tuleb algatada laiem arutelu, kus sõna sekka saavad öelda ka õpetajad, lapsevanemad, õpilased ja elanikud. Teema tuleb püstitada ka koalitsioonis. Kui on selge vastuseis muusikakooli kolimise vastu Oktasse, siis peame plaanist loobuma ja omanikule teada andma. Meie poolt ei ole aus lasta tal teha kulutusi erinevate lahenduste väljatöötamiseks. Raha teemadel veel juttu pole olnud. Nähtavasti on võimalikud lahendusvariandid nii hoone omandamiseks kui ka pikaajaliseks üürimiseks. Tulevaste üürihindade võrdlemisel peame arvestama kahe maja korrastamisega. Okta on Rapla jaoks märgilise tähendusega ja pole võimatu, et üürihindades peame natuke arvestama ka nii idealismi- kui ka mainekujundusliku koefitsiendiga.

Kalmistute heakord. Probleem just Raplas. Täna hoolitseb kalmistu heakorra ja tavanditeenuse eest kogudus. Neil lihtsalt pole piisavalt inimesi, kes kõikide asjadega tegeleda jõuaks. Probleemiks on nii tööde korraldus, kui ka teostamise järjepidevus. Tihti on prügikastid tühjendamata ja suurtel kalmistupühadel paistab see eriti silma. Ettepanek on korraldada Rapla kalmistu heakorra tagamiseks hange. Selleks tuleb aga eelnevalt tühistada volikogu vastav otsus, millega kalmistu haldamine anti üle kogudusele. Omal ajal langetati see otsus  tuginedes kalmistu arengukavale. Maad reaalselt üle veel antud ei ole.  Täna siis lahutame heakorrateenuse tavanditeenusest. Esimese lahendame läbi korraldatud hanke ja teine toimib turureeglite alusel. Kokkuvõttes läheb see vallale võibolla kallimaks, aga peame saama parema kvaliteedi.

Kaasava eelarve muudatused. Kord on 2 aastat kehtinud. Teataval määral on saanud probleemiks allkirjade korjamine nn ukselt-uksele meetodil. Sellega hakkab kaduma kaasava eelarve mõte, et kui mõni idee sind kõnetab, siis hääletad selle poolt. Kui sõber tuleb allkirja paluma, siis talle ju ikka ära öelda ei taha. Aktiivsed inimesed ei tutvusta mitte kõiki kaasava eelarve ideid, vaid korjavad allkirju ainult oma projektile. Kaob ära ideede sisuline võistlus ja jääb alles aktivistide omavaheline võistlus, kes suudab rohkem allkirju koguda. Muudatustega jääb elektrooniline hääletamine ja paberhääletamine ainult valla teeninduspunktidesse: Rapla, Juuru, Kaiu, Raikküla. Mõningal määral jäävad kaotajateks väiksemate keskuste elanikud, aga lahenduseks on elektrooniline hääletamine. Statistika järgi hääletas viimase kaasava eelarve hääletusel 65% sedeliga ja 35% elektrooniliselt. Seega osaluse aktiivsus võib väheneda. Eks omaette küsimus olegi see, kuidas kaasata inimesi kaasavas eelarves kaasa rääkima. Skeem 30-10-10-10 jääb esialgu kehtima, kuna fikseeritud ka koalitsioonileppes.

Reinu III karjääri avamine. Korra on volikogu sellest keeldunud. Arendaja kaebas otsuse kohtusse ja 1. astmes sai ka võidu. Lootust, et 2. astmes otsustab kohus teisiti, on erinevatel hinnangutel üsna väike. Toimunud on kohtumised arendaja, valla ja kohalike elanike vahel. Probleemiks on just kaevandamisega kaasnev liikluskoormus, autode kiirus ja lagunevad teed. Sõlmimisel on koostöökokkulepe, kus erinevad osapooled lubavad jälgida ja parendada liiklusega seotud kahjusid. Lõhkamist pole peetud suureks probleemiks. Kui volikogu otsust heaks ei kiida ega siis teagi, mis saab. Otseselt ju volikogu millekski sundida ei saa, ka kohtu korras mitte. Arutame veel majanduskomisjonis ja koalitsioonis.

Eelarve arutelud on kohe algamas. Maksulaekumine on hea. Põhiline osa, 60%, eelarvest kulub haridusele. Teistele valdkondadele jääb ca 10%. riigi eraldisega õpetajatele palgamaksmiseks välja ei tule. Vaja on lisada omavahendeid suurusjärgus 100 000€. Haridusasutustega on läbirääkimised lõppenud ja vaid Kaiuga pole kokkulepet saavutatud. Seda ei saavutatud ka eelmisel aastal ja justkui ei juhtunudki midagi. Komisjonid saavad omi ettepanekuid teha jaanuaris. Kui on põhimõttelisi muudatusettepanekuid, mis vajavad sisulisemat arutelu, saab eelarve vastu võtta veebruaris. Juhul, kui suuri muudatusi ei tule, siis pole mõtet venitada ja eelarve võetakse vastu jaanuaris. Eelarvestrateegia põhimõte, et valdkondade eelarved tõusevad ca 2%, jääb kehtima.

Veel peatusime natukeseks Rail Balticu ja selle peatuste teemal. Hooldekeskust külastas täna sotsiaalminister. Saime teada, et Rapla hooldekeskus on saanud litsentsi.

 Selleks korraks kõik. Järgmine koosolek saab toimuma 07 jaanuaril.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>