Osalejad: Alar Mutli, Andrus Tamm, Jane Schelejev, Meelis Mägi, Anne-Ly Pedaja, Urve Uusberg, Age Kilter, Ülo Peets, Kristina Eesmets, Agnes Kurvits.

Suvepuhkuse eelset koosolemist oleme ikka natuke lihtsamalt võtnud. Vähem tõsiseid teemasid aruteluks ja rohkem vabas vormis jutuajamist. Seekord olime külas Janel tema Piilupardi mängutoas. Soovijad said teha ringkäigu ja vaadata/näha, mis tehtud ja teoksil. Tänud Janele kostitamise eest.

Hea meel on tõdeda, et üle pika aja oli taas ühises vestlusringis Ülo Peets. Seekord osalesid meie koosolekul ka kahe piirkonna, Juuru ja Kaiu, juhid. Loodetavasti näeme neid meie seltsis ka edaspidi.

Struktuur ja selle uuendamine on viimasel ajal olnud märksõnaks, mis erinevatel koosolekutel tavalisest rohkem kõlanud. Põhjused on siin erinevad. Suuremaks tõukejõuks teemaga tegelemiseks on olnud nähtavasti rahulolematus mõnede nõunike senise tööga. Rohkemal või vähemal määral on kõlanud negatiivseid noote kolme nõuniku kohta viiest. Kindlasti ei ole kogu juhtimismudeli ülevaatamiseks vähem oluline ka teadmine, et palgavahendite tõus saab edaspidi toimuda suuresti vaid sisemiste ümberkorralduste arvel. Kaks aastat on piisav aeg hindamaks seda, kas ja kuidas ühinemisel kokkulepitu ka reaalselt tööle on hakanud. Kas kuskil on ametnikke liiga palju, liiga vähe? On mõni valdkond alareguleeritud, teine aga vastupidi, ülereguleeritud. Võtsime selle siis meiegi teemaks. Struktuurimuudatuste arutelul seadsime omale eesmärgid: 1. Hinnata tänast seisu. Senine juhtimismudel on olnud nõunikekeskne, andnud neile oma valdkondliku vastutuse. Samas nõunike vastutus on olnud erinevad. Haridus- sots- ja kultuurinõunike alluvusse kuuluvad allasutuste juhid. Maa- ja ehitusnõuniku puhul sellist alluvussuhet pole. Ühinemisjärgselt on meil tööl abivallavanemad, kes samuti kannavad valdkondlikku vastutust. Milline on selles uuenenud olukorras valdkondade nõunike roll? 2. Peame silmas pidama, et palgavahendite suurenemine saab tulevikus toimuda rohkem sisemiste ümberkorralduste arvel. Selle saavutamiseks tuleb üle vaadata juhtimismudel ja vajadusel/võimalusel struktuuris inimeste arvu koomale tõmmata. Muudatused võtavad paratamatult natuke aega, aga liidu tasandil leppisime kokku, et esimesed sammud võtame ette juba juunis. Alustame struktuurimuudatustega nõunike tasandilt. Juunikuu volikogu päevakorda peaks jõudma otsuse eelnõu, mille kohaselt koondatakse vallavalitsuse struktuurist 5 nõuniku (maa-, ehitus-, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusnõunik) ametikohad. Võibolla tundub tempo natuke kiire, aga peame arvestama ka koondamise etteteatamiseks tarviliku ajaga. Reaalselt lahkuvad nõunikud oma ametipostidelt alles sügiseks. Alates augustist lähme edasi rohkem süvitsi ja võtame struktuuri ette valdkondade kaupa. Püüame hinnata sisulist tööd ja selle vajalikkust. Kaks uut abivallavanemat on tööle asunud. Mõlemad nad on tulnud väljastpoolt ja seega puudub neil side senise juhtimismudeliga. See annab hea võimaluse muudatusteks läbi kõrvaltvaataja pilgu. Väga tõenäoliselt me ei oska kohe vastata kõikidele küsimustele, mis nõunike koondamisega tekkida võivad. Kindlasti muutuvad allasutused, kellede tööd nad seni koordineerisid, nõunike koondamise järgselt palju iseseisvamateks ja suureneb nii juhtide otsustusõigus kui ka vastutus. Allasutuste juhid peavad olema oma valdkonnas kompetentsed, tundes valdkonda puudutavaid seadusi ja õigusakte. Anname endale aru, et tänane harjumuspärane tuleb üle vaadata ning leida senisest erinevad lahendusvariandid. Paika tuleb panna alluvussuhted, koordineeriv suhe, info liikumine. Jagada rollid ja vastutusalad. Leppida kokku, millised funktsioonid on tsentraliseeritud ja millised paiksed. Väga oluline on korraldada enne volikogu valdkondlikud ümarlauad, kus allasutuste juhtidele selgitatakse ettevõetud muudatusi.

Selleks korraks kõik. Ilusat suvepuhkust kõigile. Järgmine kord kohtume juba augusti alguses. Selleks ajaks püüan selgeks teha ka selle, kas sobivam päev valimisliidu koosoleku korraldamiseks on esmaspäev või teisipäev.