Osalejad:  Alar Mutli, Meelis Mägi, Andrus Tamm, Ülo Peets, Jaanus Piirimees, Anne-Ly Pedaja, Anne Leht, Kristina Eesmets, Tanel Kuusemets, Erti Suurtalu.

Volikogus käsitleti infona ühte kohtusse jõudnud maavaidlusküsimust, kus Vaopere külas tuleb koju pääsemiseks sõita üle võõra maa.

Paraku, selmet anda asjast ülevaade, hakkas volinik XX  ühte vaidluspoolt tugevasti kaitsma ja valla tegevust, kes selles olukorras on kaasatud kui kolmas osapool, kritiseerima.  Probleem on tee maas ja seadmata servituudis. Kuna lahendust otsitakse läbi kohtu, siis valla ülesandeks on pigem kohtuotsuste täitmine. Püstitasime küsimuse pigem sellest aspektist, kas vald võiks/peaks tulema appi maaomanikule, kui see tahab rajada uue tee naabertaluni väljapoole oma krunti. Leidsime, et see oleks ohtlik pretsedent. Selliseid juhtumeid on tulemas veelgi ja nii võib teede ehituseks mõeldud raha kuluda naabrite omavaheliste tülide lahendamisele. Kohtupraktikale tuginedes tekib omanikul talumiskohustus kui tegemist on naabrite koduteega ja puuduvad muud lahendusvariandid.

Jätkasime ühe igivana teemaga, mis seotud haiglalt maa tagasisaamise ja sinna hooldekeskuse rajamisega. Küllap on õigus neil keda teema muigama ajab ja kes küsivad, kaua veel? Need läbirääkimised on kestnud juba rohkem kui kuus aastat ja käegakatsutavat tulemust ikka veel ei ole. Mõningad edasiliikumised siiski on. Arvutused näitavad, et alternatiivina pakutud, hooldekeskuse rajamine Kuusiku tee 7 krundile, on mõeldav ja teostatav. Mitte küll päris samas mahus, kui Alu teele, aga siiski võimalik. Koalitsioonis arutasime pikalt selle üle, kuhu funktsionaalselt hooldekeskus rohkem sobiks. Seal jõudsime arusaamale, et Alu tee on siiski parem lahendus. Haigla esindajatega on alustatud uuesti läbirääkimisi ja loodame, et jõuame nendega väga kiiresti mingisuguste lahendusvariantideni. Väga kiiresti all peame silmas veel seda aastat. Haigla poolt on tehtud ettepanek korraldada kontsessioonihange koos, ehk siis hooldekeskus saab olema vähemalt esialgu kahel krundil, millest üks kuulub haiglale ja teine vallale. Siin on palju punkte, milles tuleb eelnevalt kokku leppida, aga praegu igatahes jätkame koostöövõimaluste otsimist. Harku vald on ehitanud hooldekeskuse kontsessioonilepinguga ja teame, et sama plaanib ka Saue vald.  Peaksime nendega kohtuma, et kogemusi ja infot vahetada. Alu teele hooldekeskuse rajamisel tuleks omandada ka mõned naaberkinnistud. Tänaseks on tehtud päring Maa-ametisse, saamaks teada sarnaste tehingute maksumust. Tuleb tõdeda, et vahe tegelikkuse ja soovitu vahel on ikka üsna suur. Aga omanikule võime omapoolse pakkumise siiski teha. Selle teemaga tegeleme kindlasti veel edasi.

Vallaettevõte Soval Teenused OÜ, mis annab osadele Juuru elanikele vett ja toasooja, on sisuliselt pankrotis. Ettevõttel on mõned laenukohustused. Nimekaim neist laen tollaselt Oxfordi küla loomiskavatsusega ettevõttelt. Laenu tasumistähtaeg on 2027 ja intress 6%. Tänaseks ei ole tasutud kordagi ei põhimakset ega intressi. Erinevad juristid on andnud hinnangu, et vallal selle laenukohustuse täitmisest tegelikult pääsu pole. Võimalus on lasta ettevõtte pankrotti, aga see toob endaga kaasa väga palju teadmatust ja segadust ning pole võimatu, et kogu protsess läheb vallale hoopis kallimaks. Juuru vallas omal ajal tehtud (vale)arvestused tuleb tänasel omavalitsusel lahendada. Kui teha seda kohe, on võimalik laenuandjaga jõuda kokkuleppele intressi osa vähendamises. Kui tasuda laen vastavalt lepingule, 2027, tuleb tasuda ka kogu selleks ajaks kogunenud intress. Eks valik ole volikogu teha, aga kaldusime rohkem eelistama seda varianti, mis võimaldaks võla koheselt tasuda ja leida kompromiss intressi suuruse osas. Kui kohustused maas, saab Soval Teenused likvideerida ja teenuse pakkumise võtab üle Rapla Vesi.

Viimase punktina heitsime pilgu peale koalitsioonilepingule. Kas ja kuidas oleme seda senini, kui möödas on pool valitsemisajast, täitnud. Mõnedel punktidel peatusime rohkem:

Koostame lähteülesande vallavalitsuse vajadustele vastava ruumiprogrammi lahendamiseks;

  • Tänaseks on kaalutud mitmeid erinevaid variante. Loobunud oleme nn riigimajja kolimisest ja täitsa uue vallamaja ehitamisest. Ühe võimalusena on kaalumisel variant kolida vallavalitsus koos muusikakooliga Okta keskusesse. Saamaks aru selle võimalikkusest, koostatakse praegu ruumiprogrammi.

Muudame volikogu istungid elektrooniliselt jälgitavaks;

  • Tänaste tehniliste lahendustega peaks see olema lihtsasti teostatav. Kaasaeg pigem juba nõuab avalikku tegutsemist.

Suurendame kaasava eelarve vahendeid põhimõttel 30+10+10+10 eesmärgiga liita ja kutsuda kogukondi kaasa rääkima.

  • Tuleb tunnistada, et skeem, 30+10+10+10, ei ole ennast õigustanud. Kaasava eelarve korda tuleks nähtavasti muuta. Mõned aastad rakendamist annavad toimimisest parema arusaama ja alati ei ole ülereguleerimine kõige mõistlikum.

Eelistame ühinenud valdade raamatukogude, seltsi- ja rahvamajade jätkamist iseseisvate asutustena;

  • See on koalitsioonilepingu punkt, mille vastu oleme kõige rohkem eksinud. Tänaseks on meil keskraamatukogu ja kõik teised on haruraamatukogud. Võibolla see ongi kõige parem lahendus, aga peame koalitsioonis järgi mõtlema, mis siis ikkagi meie sellekohastes arusaamades kahe aasta jooksul muutunud on. Samuti tuleb leida vastus küsimustele, kuidas käituda seltsi- ja rahvamajadega.

Otsime lahendusi Rapla valla muuseumi teemale;

  • Teema, millega tuleb kindlasti tegeleda. Võtame selle mõnel liidu koosolkeul eraldi päevakorda.

Mõnedel koalitsioonilepingu punktidel peatusime põgusalt veel. Oleme varem valimistevahelisel ajal välja andnud oma ajalehe. Ehk on seda mõistlik seekordki  teha ja informeerida ka vallakodanikke  koalitsioonilepingu täitmisest. Kui koalitsiooni luues oli mitmeid küsimärke, siis üldiselt on meie koostöö sujunud päris hästi. Tõsisemaid kokkupõrkeid pole olnud ja ka volikogus on oluliste punktide puhul hääled tagatud.

Selleks korraks kõik. Järgmine koosolek saab toimuma 03 detsembril.