Osalejad: Alar Mutli, Andrus Tamm, Jane Schelejev, Meelis Mägi, Urve Uusberg, Ülo Peets, Kristina Eesmets, Margus Oberchneider, Erti Suurtalu, Marje Krusell, Elis Tootsman, Erika Reinumägi, Ain Mihkelson, Kalle Kõiv, Kaisa Kuusemets, Jaanus Piirimees.

On ainult suur rõõm, kui meie koosolekust võtab osa sedavõrd palju inimesi, et laudu ja toole tuleb kõikide mahutamiseks natuke juurdegi panna. Ilus start uuele hooajale.

Kui enne suvepuhkusele minekut kerkis küsimus, kas muuta koosolekute toimumise aega, siis seekord kogunesime taas teisipäeval. On üsna selge, et ideaalset nädalapäeva, mis sobiks kõikidele väga hästi, tegelikult pole. Jääme siis oma traditsioonilise päeva, ehk teisipäeva juurde. Eks ka traditsioonidel ole oma väärtus.

Juunikuu volikogu võttis vastu struktuurimuudatused. Kuidas edasi on läinud, sellest andis ülevaate Meelis. Nõunike tasand läks tervenisti koondamisele. Kokku puudutas see kuut ametnikku. Osadele koondatavatele nõunikele tehti ka uus pakkumine, kuid mitte kõigile. Uue pakkumise võtsid vastu 2 koondamisteate saanutest. 2 loobusid pakutud kohast ja kahele ei pakutud uut ametiposti. Alates 01 augustist pole vallavalitsuses enam tööl ühtegi nõunikku. Sellega on struktuurimuudatuste esimene etapp lõppenud. Edasi valmistavad abivallavanemad ette järgmist etappi. Sellesisulised nõupidamised on veel ees, aga loodetavasti augusti – septembri komisjonides saame juba täpsemalt nende kavadega tutvuda. Enne peaspetsialistide ametikohtade täitmiseks vajalike konkursside väljakuulutamist oleks hädavajalik analüüsida ametnike töö sisu valdkondade kaupa. Kõlas ilus nimetus- teenuste disain. Ehk siis vallavalitsuse poolt pakutavad teenused tuleb üksipulgi lahti võtta, et välja selgitada, kuidas need jõuavad inimesteni ja vajadusel siis disainida. Iga teenus peab olema kompaktselt kirjeldatud. Nähtavasti tuleb mingil hetkel mõni taolist teenust pakkuv firma appi võtta. Eesmärgiks on ikkagi leida võimalusi töö ümberkorraldamiseks selliselt, et oleks võimalik vähendada ametnike hulka ilma et teenuse kvaliteet kannataks. Tuleb analüüsida, kas kõikide teenuste pakkumiseks peab olema vallas oma töötajad või võib neid ka vastavalt vajadusele sisse osta. Näidetena kõlasid Varahaldus ja raamatupidajad, keda tundub liiga palju olevat. Oluline on kokku leppida, millised teenused jäävad tsentraalseks, millised paikseteks. Unustada ei tohi omavalitsuse juhtimise eripära. See, mis senini hästi toiminud, võiks jääda. Teenuste koondamine ei pruugi ka alati kõige paremat tulemust anda. Näitena kõlas Raplas kahe suure kooli toitlustamine. Selle kvaliteediga ei olda rahul. Siin võib pigem põhjuseks olla ka asjaolu, et valiku kriteeriumiks on madalaim hind. Odavalt lihtsalt ei ole võimalik head toitu pakkuda. Tänaseks on uus hange lõppenud. Võitjaks osutus senine teenusepakkuja, aga toiduportsjoni hind on tõusnud 1,50 euroni. See ehk võimaldab parandada ka kvaliteeti.

Edasi heitsime pilgu lähitulevikku. Millistele olulistele küsimustele peame algaval poliithooajal rõhku panema? Kõige lihtsam oli seda teha komisjonide kaupa.

Hariduskomisjon. Olulisim teema saab olema haridusstrateegia dokumendi väljatöötamine. Esialgsed mõtted peaksid paberile saama juba selle aasta lõpuks ja kevadel võiks volikogu selle dokumendi juba kinnitada. Strateegia peaks hõlmama haridusvaldkonda võimalikult laialdaselt ja andma vastused mitmetele lahtistele küsimustele. Kaasa arvatud õpetajate koormused suurtes ja väikestes koolides, õpetajate töö väärtustamine, haridusasutuste jätkusuutlikus, kaasava hariduse olemus meie vallas jne. Samuti on vajalik langetada volikogus otsus RTG sulgemise kohta. Vastavalt HTM iga sõlmitud kokkuleppele on selleks veel aega, aga pole põhjust selle otsusega venitada viimase hetkeni. Saab ühe ebameeldiva küsimuse päevakorrast maha. Tõdesime, et Riigigümnaasiumi tulek ei ole meie haridusmaastikule midagi juurde andnud, pigem vastupidi. Aga kui ta on olemas, tuleb meil kõigil tegutseda selle nimel, et sel koolil hästi läheks. Õpivad seal ju meie endi lapsed.

Sotsiaalkomisjon. Oluline on edasi minna hooldekeskuse teemaga. Pikad ja lõputud vaidlused haiglaga maa tagastamise osas peavad sellel sügisel saama lõpu. Täna on vallale maa tagastamiseks seatud tingimus, et koos hooldekeskusega rajamisega ehitatakse haiglale vajalikud majandusruumid, mis hinnanguliselt muudab ehituse 150 000 kuni 200 000 € kallimaks. Lahtine on veel küsimus, kas haigla saaks neid ruume kasutada tasuta, nagu on soovi avaldanud, või maksavad nad renti lähtuvalt turuhindadest. Kõik need vaidlused on kestnud juba liiga kaua ja vajadusel tuleb kaaluda alternatiive. Neid ju on. Kas ehitada Kuusiku tee 7 krundile uus hoone ja ühendada see olemasoleva hooldekeskusega, rajada uus hoone Päästeameti läheduses olevale krundile, renoveerida hooldekeskuseks Okta keskus, ja võibolla on veel mõni hea lahendus, mis täna pole kõlanud. Vallavalitsuse tasandil tuleb neid variante analüüsida, võimalusel visualiseerida ja eelarvestada. Seejärel saame vastu võtta otsuse ja minna selle teemaga edasi.

Eelarvekomisjon. Üldplaneeringu muutmise protsess on käivitatud ja sellega tuleb lõpuni minna. Samuti struktuuri muudatustega. Nõunike tasand on kaotatud ja oluline on ka see, et allasutuste juhid ei allu enam otseselt vallaametnikule. Need on positiivsed muutused. Suures pildis pole suuri muudatusi vaja ette võtta, aga nagu ikka peitub saatan detailides.

Üldise teemana tuleb käsitleda ka piirkondade olemust ja tulevikku. Vastavalt ühinemislepingule on meil kolm teenuskeskust ja kaks osavallakogu. Kas ja kuidas nende tegevus sidustub valla tegevusega tervikuna? Kas meil on piirkondi sellisel kujul vaja? Kui on, siis millised on nende otsustus- ja vastutusõigused? Või jäävad edaspidi tegutsema ainult valla teenuskeskused? Kas ka järgmise valitsuse koosseisu kuuluvad piirkondade esindajad? Praegune tegutsemismudel ei rahulda ei piirkondi ega ka vallavalitsust. Järgmisteks kov valimisteks peab olema selge, kas ja kuidas piirkondade olemusega edasi läheme.

Selleks korraks kõik. Järgmine koosolek saab toimuma erandkorras septembri teisel teisipäeval, 10 septembril.