• Pääsupesa lasteaia kolimine.  See teema on meil ka varem arutelul olnud. Volikogus on otsus vastu võetud ja seda suhteliselt ühehäälselt. Võibolla natuke üllatuslik oli siiski mõnede lastevanemate aktiivne vastuseis. Tõenäoliselt oli põhjuseks see, et nemad jäid nüüd ilma võimalusest panna oma mudilane basseiniga lasteaeda. Tundub, et ka maakonnaleht positsioneeris ennast nende poolele, kes otsuse vastu olid. Tagasi vaadates peame siiski tõdema, et mõlema Pääsupesa rühma kolimine Kellukesse oli antud olukorras ainuvõimalik tulem. Lahendus oli vaja leida suhteliselt kiiresti, sest mõningate hinnangute järgi oleks seda maja saanud kasutada veel vaid mõne aasta. Üheski investeeringute kavas ega eelarvestrateegias Pääsupesa hoone kapitaalremonti ette nähtud ei ole. See, et Kellukese lasteaias vabanes korraga koht kõikidele Pääsupesa lastele, oli hea juhuste kokkulangemine. Seega kõikidest jätkuvariantidest oligi vastuvõetud otsus pea ainuvõimalik. Nüüd on valla ülesandeks tagada, et kõik soovijad saaksid järgmise õppeaasta alguses oma lapse paigutada kas lasteaeda või siis erahoidu. Me ei saa lubada endale olukorda, kus peale 40 koha kaotamist tekiksid taas lasteaiakohtade järjekorrad.  Siinkohal tuleb kasutada erakapitali võimalusi. Kuna nõudlus on läinud suuremaks, tuleb korraldada sellekohane hange. Eks see ole ka maailmavaate küsimus, kas vald peab tingimata lastehoidu ise korraldama või looma tingimused selleks, et  teenust saaks pakkuda erakapital. Meie oleme olnud eraettevõtete kaasamise poolt.
• Vallavalitsuse struktuur ja koosseis. Meil on tekkinud mõningane vastuolu koalitsioonipartneritega küsimuses, kas finantsjuht peab olema vallavalitsuse liige või mitte. Kui nüüd suures plaanis võtta, siis on üsna loomulik, et finantsjuht kuulub vallavalitsuse koosseisu ja see on kohustus, mis käib kaasas ametikohaga. Aga alati ei saa vaadata ainult üldiseid väljakujunenud norme ja tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast. Tänane finantsjuht on soovinud ennast vallavalitsuse koosseisust taandada. Kas sunnime teda nüüd väevõimuga valitsuses jätkama või tuleb tal vallavalitsuses mittejätkamise korral lahkuda ka finantsjuhi kohalt. Kumbki nendest variantidest ei tundu mõistlik olema. Natuke peame süüvida vallavalitsuse olemusse. Oleme ennegi väitnud, et võim peab teenima rahvast. Otse rahva teenistuses on vallavanem, abivallavanemad ja ka piirkondade juhid. Valla kantselei ja finantsosakond on tugiteenused. Valla sekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu. Samas on tal kohustus osaleda kõikidel vallavalitsuse istungitel. Tal on sõnaõigus, kuid puudub hääleõigus. Samasuguses positsioonis võiks olla ka finantsjuht. Ka töökorralduslikult muutub lihtsamaks kui allasutuste juhid peavad eelarveläbirääkimisi mitte valitsuse liikmega/finantsjuhiga, vaid esmalt ikka oma valdkonna nõunikuga. Kui valla kantselei nõustab valitsust, kas või kuidas mõni küsimus juriidiliselt lahendada, siis finantsjuht annab valitsusele nõu, millised on rahalised võimalused. Samas puudub tal otsene õigus ühte või teist valdkonda valitsuse liikmena eelistada. Enamuses olime seda meelt, et finantsjuht ei pea tingimata kuuluma valitsuse liikmete hulka. Kuna samal arvamusel on ka vallavanem, siis siinkohal peaks tal olema otsustusõigus.
• 2019 eelarve koostamine. Võib eeldada, et seekord on koalitsioonil ühise seisukohani jõudmine mõnevõrra raskem, kui aasta tagasi. Põhiliseks vaidluskohaks saab ühinemislepingu järgimine. Kui kõik allasutused jätkavad oma tegevust kuni järgmiste kov valimisteni, siis sööb see investeeringuteks mõeldud raha ja pidurdab valla üldist arengut. Eks numbrid hakkavad oma keelt rääkima ja nende põhjal otsustamine on midagi muud, kui teoorias arutelu. Jaanuaris on eelarve 1. lugemine ja vastuvõtmine on planeeritud veebruari. Varuks on veel ka märts.
• Vald peab läbirääkimisi HTM-iga ühiselamu hindade üle. Me peame arvestama, et tegemist on ikkagi isemajandava hoonega, mis täna asub valla bilansis.  Lähtuvalt kuludest tekib ka voodikoha hind. Vald oma õpilastele kompenseerib sellest 30%. Riigipoolne kompensatsioon väljendub ainult sõnades. Reaalselt rahas see ei kajastu. Väide, et vald sai uue gümnaasiumi ehitamiseks 7 miljonit eurot, tegelikult enam ei päde. Selle raha eest müüsime kunagi oma otsustusõiguse gümnaasiumi osas. Aga ühiselamu suhtes tuleks kaaluda erastamist. Vald ostab edaspidi vaid vajalikul hulgal kohti.
• Lahtine on veel hooldekeskuseks vajamineva maa saatus. Eesmärk on endiselt saada krunt valla omandusse, et siis juba osta vastavalt kokkuleppele ka 2 kõrvalasuvat maatükki ja alustada sinna hooldekeskuse rajamist. Vastu pole võetud veel ka otsust perearstikeskuse toetuse suurendamiseks. Need vahendid paigutame esialgu reservi. Vald ei ole seadnud tingimust, et ennem kui krundi küsimus pole lahendatud, perearstikeskuse toetust ei suurendata.
• Kabli rendilepingut pikendatakse veel aasta võrra. Selle ja jooksul saab teha mingisuguse finantsanalüüsi, mille alusel siis edasisi otsuseid langetada. Me üldiselt ei pooldanud maa tasuta äraandmist, pigem siis juba pikaajaline rent. Aga need otsused ootavad meid ees tulevikus.
• Keskväljaku ümbrus ja turu plats vajavad korrastamist. Suurem probleem on Rapla kalmistuga. Sealse teenuse ja heakorra kohta on tulnud palju kaebusi ning rahuloluks pole põhjust. Kalmistut haldab täna kogudus, kuid ega see valda vastutusest ei päästa. Samas on raskendatud uue haldaja otsimine, sest varasema volikogu otsusega on kalmistu maa haldamine antud üle kogudusele. Tõsi, vajalikud protseduurid on seni tegemata. Kuna vald on kalmistul toimuva eest vastutav, siis peab ta ka omama kontrollivõimalust. Selleks peab aga kalmistu maa kuuluma vallale, et oleks võimalik leida sobiv haldaja. See põhimõte tuleks sisse kirjutada vastavatesse arengudokumentidesse.
• Kabala lasteaia põhimääruse muutmine. Esmalt arutlesime pikalt, kas lasteaia juhatajal oli pädevus langetada otsus Lipa rühma sulgemiseks. Kui lasteaia põhimäärus sätestab asukoha kolmes erinevas piirkonnas, siis eeldab otsus ühe rühma sulgemiseks ka põhimääruse muutmist. Seega lasteaia juhataja ei saa justkui langetada otsust rühma sulgemiseks, küll aga teha ettepanek vallale põhimääruse muutmiseks. Kuna ajaliselt ei ole Lipa rühma sulgemine alates järgmise õppeaasta algusest enam võimalik, siis kaalusime mõtet võtta ette valla haridust puudutavad arengudokumendid ja vaadata need üle. Taaskord on teemaks piirnumbrite kehtestamine, mis sunniks pädevat otsustuskogu võtma vastu otsus ühe või teise allasutuse tuleviku kohta. Võib aru saada, et igasugune kehtestatud number hakkab külvama hirmu, eriti kui see piir väga lähedale tuleb, aga lõputu virelemine ei tee olukorda kuidagi paremaks. Tulevikku puudutavad otsused tuleb langetada õigel ajal. Muidu võib hulk aastaid kulutada raha ja energiat, aga lõppkokkuvõttes teevad vanemad oma valikud juba ise ära. Allasutuse tegevuse lõpetamine võiks ka olla väärikas, mitte iseenesest hääbuv.

Selleks korraks kõik. Jutuks olid veel nii mõnedki teemad, mis seekord protokolli ei jõudnud ja tulevad pikemalt arutelule edaspidi. Meie kohtume järgmisel korral juba 05 veebruaril.