«

»

juuni 03 2018

Valimisliidu koosolek. 20. veebruar 2018.a. Valgre tuba.

Osalejad:  Alar Mutli, Piret Minn, Erti Suurtalu, Andrus Tamm, Ain Mihkelson, Ülo Sild, Sulev Viiron, Anne-Ly Pedaja, Marje Krusell, Jaanus Piirimees.

 

Seekord me komisjonide tööd eraldi ei arutanud. Kõik olulisemad teemad leidsid käsitlust üldise keskustelu käigus.

Traditsiooniliselt alustas Piret. Toimumas on konkursid päris mitmete ametikohtade täitmiseks. Eraldi hoitakse silm peal just RÜG või siis tegelikult juba Rapla Kesklinnakooli direktori konkursil. Praeguse seisuga ühtegi tõsiseltvõetavat avaldust laekunud ei ole, aga veel on ka natuke aega. Loodame parimat.

 

Vallavalitsuse tööruumide hankesse sattus väike näpukas. See on ilmekas näide praegustest töötingimustest, kus hulk inimesi ühes toas viib tahtmatult mõtted korraks mujale ja nii on eksimused kerged tekkima. Väljakuulutatud lihthange on nüüdseks tühistatud ja uus korrektne taas välja kuulutatud. Paraku võib see vähendada meie väljavaateid saada vallavalitsusele uued ruumid 2019 esimeses kvartalis. Eks hanke lõppedes selgub juba läbirääkimiste käigus, millal on reaalselt esimene võimalus uutesse ruumidesse kolimiseks.

Toimus hooldekeskuse teemaline ümarlaud, kus paljud asjaosalised mõtteid vahetasid ja arutasid, kuidas edasi. Ühes oldi ühte meelt. Vald ei peaks panustama betooni ja sobilik hoone on võimalik ka pikaajaliselt rentida. Esimeses järjekorras püüame hankida siiski täisteenuse. Lihtsalt hooldekeskuse voodikohtade pakkujaid ju oleks, aga meie soov on endiselt eakatele pakutavaid teenuseid laiendada ja saada valmis ka päevakeskus. Peame oskama targalt kõik oma soovid kirja panna ja oodatava hinnalipiku ka külge riputada. See annab hea võimaluse laekunud pakkumusi hinnata. Maksimumprogramm on täisteenuse sisseostmine, miinimumprogramm ruumide rent ja teenuse jätkamine hooldekeskuse senise meeskonnaga. Võimalik on korraldada ka 2 eraldi hanget. Teema vedajaks on Piret. Kaasama peab sotsiaalkomisjoni ja Marguse. Ajaliselt peaks olemasoleva kontseptsiooni üle vaatama ja kas siis komisjonis või volikogus kinnitama hiljemalt aprillis. Volikogu väljasõiduistungiks võisks juba midagi tutvustamiseks valmis olla. ROL täiskogus tuleb arutlusele haigla teema. Seal tõstatub ka seni lahendamata maa küsimus. Teenuste ühildamine haiglaga on nähtavasti mõistlik, aga kui ostame sisse täisteenuse, siis jääb viimane sõna krundi sobivuse suhtes ikkagi investorile.

RTG on olnud kuum teema. Märts on see kuu, kus tuleb otsused langetada. Arutelud RTG tuleviku üle on toimunud väga mitmetes erinevates koosseisudes. Samuti meie valimisliidus ja koalitsiooni ümarlauas. Selge on see, et ühest tõde selles küsimuses ei ole. Kõikidele poolt või vastuväidetele on võimalik samaväärselt vastu vaielda. RTG juhid tunnistavad, et usaldust RG meeskonna vastu, kes peab korraldama mittestatsionaarset õpet, ei ole. Kahjuks blokeerivad nad sellega eneste jaoks ka RG-d puudutava info. Me palusime kohtumisel RTG õpilastega selgitada välja, kuipalju ikkagi on neid, kes valmis minema RG-sse ja kuipalju on neid, kes seda kindlasti ei tee. Samal ajal korraldas kool sarnase küsitluse ka oma kodulehel. Võime tunnistada, et korralduslikult jäi erapooletusest kõvasti puudu ja seega tulemused ei pruugi olla tõesed. Samas ühtegi paremat must-valgel kirjas olevat indikatsiooni õpilaste käitumise kohta meil ka ei ole. Väga kahtlane, kas kõikide reeglite järgi korraldatud küsimus annaks ikka teistsuguse tulemuse. Nii õpilased kui ka õpetajad on siiski oma infoväljas ja otsuseid langetatakse just selle põhjal. Infot RG tegemiste kohta on kahjuks vähe. Lähtuvalt RTG õpilastelt saadud tagasisidest, esitasime HTM-ile küsimuse, et kui sügiseks tõepoolest selgub, et RG mittestatsionaarsesse õppesse soovib astuda vaid paarkümmend õpilast, kas siis sel juhul klassid avatakse ja õppetöö ikkagi algab?  Kus on see piir, millest vähema õpilaste arvu korral mittestatsionaarset õpet ei avata? Aga kui meie oleme selleks ajaks juba oma kooli sulgenud? Kohtumisel kooli juhtkonna ja hoolekogu esindajatega tõstatus ka küsimus ühinemislepingu mõjust. Viimases on nimelt kirjas, et kolm ühinenud valda võtavad suundumuse RTG jätkamisest. Kumb on ülimuslik, kas 2014 detsembris HTM-iga sõlmitud koostööleping või ühinemisleping? Selge on see, et teema on väga emotsionaalne ja rahunemisele saab loota alles siis, kui volikogu on langetanud edasise suhtes otsuse.

Valla sümboolika osas ei saa veel veebruari volikogus otsust langetada. Heraldikanõukogust ei ole tulnud vastust, kas inimeste poolt enim hääli saanud ja heraldikanõukogu poolt ettekirjutatud tingimuste täitmiseks muudetud kavand, vastab nüüd nõuetele. Loodetavasti saame vastuse ennem, kui toimub märtsis kultuurikomisjon. Nemad peavad seda teemat kindlasti menetlema.

ROL-il on oma kindel aeg Tre Raadios. Seda jagatakse 4 valla vahel. Nii saavad kõik omavalitsused paraja sagedusega esineda. On ehk midagi uut öelda.  Volikogu esimehe initsiatiivil saadakse koos vallavanemaga kokku vallarahvaga, et vastata küsimustele ka kaardistada probleeme. Sellised kohtumised võiks kujuneda traditsiooniks.

Järlepas on algatatud initsiatiiv liitumiseks Kohila vallaga. Kaasata püütakse ka Mahtra kanti. Ühelt poolt on oluline külade enesemääramise õigus. Teisalt aga ka valla normaalne toimimine. Kas me teame, kuidas selline eraldumine mõjub näiteks Juuru koolile? Nähtavasti tuleb see teema esmalt tõstatada ROL-is. Kokkulepe, kuidas taolised liikumised peaksid toimuma, võiks olla maakondlik. Haldusreformi järgselt on küladel õigus kuuluda selle omavalitsuse koosseisu, kus on nende jaoks loogilisem tõmbekeskus. Arvestada tuleb  sellega, et häälekas algatusgrupp ei ole veel terve küla. Siinkohal on oluline välja selgitada enamuse arvamus. Esmalt tuleb anda piisavalt aega mõlemale poolele oma seisukohtade selgitamiseks. Seejärel viia läbi referendum. Kui sellest võtab osa üle poole külaelanikest ja nendest omakorda üle poole on eraldumise poolt, siis seda soovi ei saa päriselt eirata.

Valla omanduses on MTÜ-na tegutsev jäätmejaam. Paraku oleme jõudnud seisu, kus on vaja teostada investeeringuid mahus 100 000 kuni 200 000 eurot, aga MTÜ-l selleks rahalisi vahendeid kogutud ei ole. Huvi meie jäätmejaama vastu on tundnud Ragn-Sells AS. Alustame nendega läbirääkimisi jäätmejaama rendile andmiseks, ehk siis operaatori leidmiseks. Hinnatõusust ei ole meil pääsu, sest kui jäätmejaam jätkaks ka valla omanduses, siis vajalike investeeringute tegemiseks tuleb hinda tõsta igal juhul. See on omavalitsuste puhul iseloomulik, et amortisatsiooni ei arvestata ja sellega saavutatakse näiline odavus.

Riik Majandusministeeriumi ja Urve Palo näol on avaldanud soovi meile nn üürimajade rajamiseks. Me ei suhtu sellesse projekti hästi. Riik ei peaks sekkuma üüriturgu. Õnneks poole rahast peab omavalitsus ise panustama ja meil on kindlasti palju mõistlikumaid projekte, kuhu panustada.

Tennisehalli ehitamise initsiatiiv on edasi liikunud ja seda erainvestori toel. Vald sellesse projekti rahaliselt ei panusta. Küsimus on krundis. Erainvestori panus on kindlasti kiiduväärt, aga me ei tohi siiski kaotada kainet meelt. Praegusel juhul planeeritakse tennisehalli RVG parkimisplatsi kohale sammastele, et saaks kasutada spordimaja riietus- ja pesuruume. Täna ei saa veel kindlalt väita, et see plats just kõige sobivam on ja loodetavasti pakutakse arutelu käigus ka alternatiivseid variante. Sellesse protsessi tuleb kindlasti kaasata ka kool.

Kaua räägitud veekeskus ootab ja loodab samuti erainvestori tulekule. Reform on seda asja vaikselt ajanud ja loodetavasti tegutsevad nad selles suunas edasi. Valtu ujula on sellest aastast tegutsemas osaühinguna. Ka nemad soovivad teada, millised on Rapla valla soovid neile. Paraku tuleb tunnistada, et vaatamata suhtelisele lähedusele ei ole Rapla rahvas Valtu ujulat omaks võtnud. Täna vajame me kohta, kus saaks korraldada lastele kohustuslikku ujumisõpet. Meie näeme Valtus pigem sellist kvaliteetset treeningkeskust, kus on korraldatud ka majutus ja toitlustus. On kahtlane, kas kaasaegne veekeskus, kui koht lõõgastumiseks, sinna ikka sobib. Heaks indikaatoriks on erainvestorid, sest ilma nendeta ei valmi veekeskus kusagil.

Mis saab Oktast? Tegemist on ühe Rapla sümboliga ja paraku tänasel omanikul ei ole vist erilist lootust seal renditulu teenida ning selleks eelnevalt vastavalt muinsuskaitse nõuetele remont teostada. Üheks mõtteks on Oktasse nn kaunite kunstide kooli loomine ja ühe korraliku kontsertsaali rajamine. Tegemist on kuluka projektiga ja see vajab poliitilist kokkulepet.

Kabli puhkeala tulevik. Emotsioonid ja intriigid on õhus juba enne arutelude algust. Kaiu inimestele on tegemist nostalgilise kohaga, sest juba kaugest kolhoosiajast on neil võimalik seal puhkamas käia. Jutu käigus selgub siiski, et tegelikult on ikkagi grupp eelistatuid, kelledele kuulub seal maja, ja kes omavad rohkem infot toimuvast. Nemad kasutavad seda puhkamisvõimalust aktiivsemalt. Siinkohal tuleb pidada debatt, millised on ikkagi omavalitsuse ülesanded ja kas ühe puhkekompleksi omamine kuulub nende hulka või on siinkohal tegemist turismiteenuse osutamisega? Kui tahame oma allasutustega korraldada kollektiivseid suvepäevi, siis alati on võimalus kasutada olemasolevaid võimalusi üle Eesti. Kuigi esialgu tundub, et Kabli oleks valla omanduses oleva paigana odavam, siis ei tohi unustada, et ka Kabli vajab investeeringuid. Iseenesest on ju võimalus allasutuste eelarvest eraldada mingisugune osa Kabli puhkekeskuse remondiks. See võimaldaks neil puhkekeskuse tasuta kasutamist. Paraku on siinkohal taas tegemist näilise odavusega, sest reaalselt ei arvestata amortisatsiooni. Praegu on koostamisel valla kinnisvara inventuur. Hinnatakse ära, millised hooned on valitsemiseks vajalikud ja millised mitte. Viimaste osas tuleb langetada otsused nende edasise saatuse kohta. Kui lepime kokku, et investeeringud lähevad eelistatult esmajärjekorras vallavalitsemiseks vajalike hoonete renoveerimiseks, siis peame nähtavasti üsna pea tõdema, et nn joone alla jääva kinnisvara hooldamiseks ei pruugi meil piisavalt vahendeid olla.  Ühtegi otsust Kabli suhtes täna langetatud ei ole. Läbi tuleb kaaluda ka mõte, kas puhkekompleks SA Spordirajatised bilansis annaks viimasele lisandväärtust.

Eelarve menetlemine on natuke hiljaks jäänud. Tegemist on küllaltki mahuka ja keerulise dokumendiga ja lihtsat ülevaadet sellest saada on väga raske. Esialgu on ühinenud valdade eelarved viidud ühistele alustele. Samuti peame lähtuma ühinemislepingus kokkulepitust. Seega oleks mõistlik, et 2018 teeme võibolla vähem, aga see-eest paremini. Muudatusettepanek puudutab kaasavat eelarvet. Oleme koalitsioonis kokku leppinud, et see võiks olla 30+10+10+10 tuhat euri, ehk siis 60 000€. Eelnõus on arvestatud poole väiksema summaga. Kaasava eelarve menetlemisel peaksime siiski järgima, et see liiga keeruliseks ei lähe. Lihtsuses on siin oma võlu ja püüame hakkama saada vähemate piirangutega.

 

Selleks korraks kõik. Järgmine kord saame kokku 27 märtsil.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>