«

»

veebr. 04 2018

Valimisliidu koosolek. 19. detsember 2017.a. Valgre tuba.

Osalejad:  Alar Mutli, Heiti Vahtra, Piret Minn, Jaanus Piirimees, Age Rebel, Age Kilter, Erti Suurtalu, Erika Reinumägi, Andrus Tamm, Kalle Kõiv, Anne-Ly Pedaja, Aili Normak, Margus Oberschneider.

 

Traditsioonide kohaselt sõime ka seekord üheskoos ühe jõuluprae. Aga ega asjalikud jutud seepärast rääkimata jäänud. Nüüd ja edaspidi saab esmalt sõna Piret. Ikka selleks, et saaksime otseallikast värskeimat teavet vallavalitsuse tegemistest ja omalt poolt pakkuda kaasa häid mõtteid edasisteks tegemisteks.

  • Vallavalitsuse struktuurid on kinnitatud. Samuti üleminekuaja töökohad, osad nendest tähtajaliselt. Personalispetsialisti kohale laekus üle 10 sooviavalduse ja abivallavanema (haridus, kultuur, sotsiaal) kohale on saabunud ..6  avaldust.
  • Valmib 2018 aasta eelarve. Esimene lugemine nähtavasti jaanuaris. Üldmaht ca 16 milj. €. Kuigi järgmisel aastal sisuliselt liidetakse ühinevate valdade eelarved, siis ülesehituse loogika on neil erinev ja see nõuab päris palju vaeva ühtlustamiseks.
  • Eesmärgiks on olnud juhtimiskulude vähendamine. Kuidas seda mõõta? Reaalselt on võimalik 2018 aasta baasil fikseerida nn juhtimiskulude nullpunkt. Kuidas võrrelda varasemaga, seda peab veel mõtlema, kuna juhtimiskulude kajastamine on ühinevatel valdadel olnud erinev. Summaarsel kokkuliitmisel liitumisjärgselt juhtimiskulud suurenevad. Küllap on see ka mõnevõrra paratamatu.
  • Riigimajas korruse rentimiseks käib töö edasi.
  • Toimunud on ROL esimene kokkusaamine. Juhatuses seekord 4 vallavanemat. Piret pakkus võimalust rakendada esimehe roteeruvat süsteemi, kus iga vallavanem oleks täitnud ROL esimehe kohuseid. See mõte ei leidnud üldist toetust. Esimeheks sai Heiki Hepner ja aseesimeheks Piret. ROL täiskogul käis esinemas majandusminister Kadri Simson. Rääkis tasuta bussitranspordist. Küsiti ka RB kaubaterminaali kohta, mis pidi tulema Raplasse. Sellest ei teadnud minister midagi.
  • Loomisel ja käivitamisel on valla varahaldusega tegelev ettevõte. Praeguseks ei ole veel kontseptsioon päriselt paigas. Millega varahaldus reaalselt tegelema hakkab? Kas ainult hangete kaudu tööde teostajaid otsima või omab ka ise selleks töö tegijaid ja vahendeid? Kogu süsteemi tsentraliseerimise juures ei tohiks me jõuda selleni, et ka kõige lihtsamat tööd ei tehta allasutuses enam ilma varahalduse abita. Tsentraalsed hanked on ühtpidi head, aga unustada ei tohi paindlikust. Kindlasti on see teema, mis tahab edaspidi peamurdmist.
  • Teenuskeskused hakkavad tasapisi tööle. Täna on raskem seal, kus juhte veel kinnitatud ei ole. Volikogus kinnitame osavallakogude koosseisud. Esimesed koosolekud on planeeritud 22 detsembriks. Kui osavallakogud annavad heakskiidu teenuskeskuste juhtide määramiseks, siis saab ehk jaanuaris valitsuse lõplikult ära kinnitada. Mitmed volikogu liikmed on ennast osavallakogudest taandanud, soovides sellega anda võimaluse teistele valimistel osalenutele, olla kaasatud omavalitsuse tegemistesse.
  • Jaanuari volikogus peaks juba olema arutelul ka uue valla sümboolika. Tulevikus on veel vaja kokku leppida teatud traditsioonid. Näiteks uue valla sünnipäev.
  • Tööle hakkav personalispetsialist võiks olla abiliseks ka allasutustele.

 

Edasi siis komisjonide tegemiste juurde. Eelarve- ja arengukomisjon:

  • Andrus alustas seekord kiituse jagamisega. 1. Piret hea ja sümpaatse toimetamise eest; 2. Ülle Eesik hästi ettevalmistatud eelnõude ja koostatud seletuskirjade eest; 3. Marko Järvala, kes on viinud planeeringute esitluse uuele tasemele.
  • Eelarvekomisjonis oli palju punkte. Mõned neist tekitasid rohkem arutelu. Maamaks otsustati ühtlustada kõikides ühinenud valdades maksimaalsete lubatud määradeni. Teistest erines Raikküla. Koalitsiooni ümarlauas jäi kõlama mõte, et ühtlustamine võiks toimuda etappidena. Samas see vahe oli ainult 0,25 %, rahaliselt natuke üle 4000€. Seega pole erilist mõtet ühtlustamist ainult näilise ilu pärast jupitada. Ühtlaselt hakkavad kehtima ka kõik senised soodustused. Juuru valla lahkuvad spetsialistid saavad preemiat mitte 6, nagu otsustas nende volikogu, vaid 3 kuupalga ulatuses, nagu on kokku lepitud ühinemislepingus. Vallavanema töötasu on 2700 €/kuus pluss juba kehtestatud autokompensatsioon. Kõige rohkem tekitas komisjonis arutelu hüvitiste määramine volikogule. Peale arutelu toimus hääletus ja üsna väikese enamuse sai koalitsioonis kokkulepitu. Siinkohal olid arutelul ka sõidukompensatsioonid volikogusse mittekuuluvatele komisjonide liikmetele. Kuna ühtegi mõistlikku ja lihtsat lahendust keegi välja pakkuda ei osanud, jäi teema seekord pooleli. Küllap tuleb selle juurde veel tagasi tulla.

 

Majanduskomisjon:

  • Rapla keskväljaku arengud. Väljakuulutatud hange on läinud taaskord natuke planeeritust kallimaks. Hinnapakkumised on üsna sarnased, seega nähtavasti ka reaalsed. Meie vastavad ametnikud peavad lihtsalt õppima paremini prognoosima. Maanteeametiga on saavutatud kokkulepe teede vahetuse Meie saame Tallinna mnt panga ringist kuni Välja tn ristini ja Maanteeamet saab Välja tänava. Kuigi lootust rahastamisele suurt pole, esitatakse taotlus toetuse saamiseks transiidiga seotud teede remondiks. Meie lootus väike, sest mujal on selliste teede osatähtsus lihtsalt suurem.

 

Kultuurikomisjon:

  • Suuresti esimene nn tutvumiskoosolek. Teemade arutelul kippus välja tulema meie-teie vastandumine. Ühinemine on protsess ja ega see ruttu ei lähe. Räägiti traditsioonidest, mida tuleb ühinenud vallas alles looma hakata. Otsustati esindusvõistkonna määramine. (korvpallimeeskond).

 

Sotsiaalkomisjon.

  • Sissejuhatav koosolek. Tutvuti ja tutvustati põhimäärust. Liikmed said ülevaate senisest tegevusest.

 

Hariduskomisjon:

  • Toimunud on 2 koosolekut. Esimesel saadi tuttavaks ja lepiti kokku edasised tehnilised küsimused. Teine koosolek toimus Täiskasvanute Gümnaasiumis. Veebruaris tuleb langetada meie täiskasvanute hariduse suhtes olulised otsused. Seega püüame aru saada, mis on senini toimunud, millised muudatused on ees seoses riigigümnaasiumi tulekuga? Mida kaotame, mida võidame, kui lõpetame RTG tegevuse? Kas ja millised on meie otsuste juriidilised tagajärjed. Jaanuaris kohtub hariduskomisjon riigigümnaasiumi esindajatega.

 

 

Selleks korraks kõik. Järgmine kord juba taas plaanipäraselt 23 jaanuaril.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>