«

»

veebr. 04 2018

Valimisliidu koosolek. 28. november 2017.a. Valgre tuba.

Osalejad:  Alar Mutli, Heiti Vahtra, Piret Minn, Jaanus Piirimees, Age Rebel, Ain Mihkelson, Katrin Grichin, Age Kilter, Erti Suurtalu, Tanel Kuusemets, Piia Abel, Kaidi Mikkus, Erika Reinumägi, Marje Krusell, Andrus Tamm, Kalle Kõiv .

 

Alustame taas oma valimisliidu traditsiooniliste kokkusaamistega harjumuspärasel ajal, ehk siis volikogule eelneval teisipäeval algusega kell 18.00. seekord olid Piret ja Erti meile laua katnud. Esimene ametisse saamise ja teine sünnipäeva puhul. Õnne ja edu mõlemale.

Kuigi meie kokkusaamised saavad edaspidi kulgema tavapärases rütmis, siis sisu osas on mõned muudatused ka. Olles nüüd koalitsioonis, saame oma pilku rohkem ettepoole suunata ja teemasid arutada enne, kui need komisjonidesse jõuavad. Samuti saame iga kord kuulata infot vallavanemalt. Olgu selle rubriigi nimeks siis vallavanema veerandtund või Pireti pooltund. Täna on meil suuremad võimalused olla ise teemade algatajateks.

 

Töises õhkkonnas alustades saigi kõigepealt sõna Piret. Tuliseks teemaks on praegu kinnitatud struktuuri alusel kohtade täitmine inimestega. Toimuvad vestlused. Lähipäevil saadetakse välja esimesed koondamisteated. Inimlikust aspektist see lihtne pole, aga ega alternatiivvariante ka ei ole. Erandeid on ka. Maanõunikul täitub peagi 26 aastat avalikku teenistust. Senini on ta ametis ja pärast seda koondatakse. Raamatupidamine jätkab mõnda aega täiskoosseisus. Arendusnõunik lahkub ise, läheb Kohilasse. Kultuurinõunik kandideerib ministeeriumisse, tema tulevik on veel teadmata. Pearaamatupidaja tuleb Kaiust. Sellega on finantsosakond komplekteeritud. Ees ootavad mitmed konkursid. Lisaks arendusnõunikule veel ka hariduse, kultuuri ja sots eest vastutav abivallavanem, personali juht, perekonnaseisuametnik. Paratamatult on sellise suure ümberkujundamise protsessi käigus ka rahulolematuid ja solvunuid. Samas on oluline, et Piret saaks oma meeskonna võimalikult palju ise koostada. Praegu käib eelarve kokkupanek. Järgmiseks aastaks me sisuliselt liidame liituvate valdade eelarved. Väga suurt isetegevust seal olla ei saa. Sisuline eelarve koostamine ühinenud vallale algab vast uue aasta keskel, kui tuleb teemaks eelarvestrateegia. Veekeskus on teemana üleval. Nüüd on välja käidud mõte, et võiksime sarnaselt Paidele sisse osta ujumistunde.  Sisuliselt tähendab see teatud vallapoolset toetust veekeskuse „maaletoojale.“ Tegu saab teoks ikka siis, kui sellest on huvitatud mõni erainvestor. Praegu ei ole kedagi, kes teemaga süvitsi tegeleks ja seda mõtet laialdaselt maha müüks. Reformierakond on oma valimislubadustes veekeskust lubanud. Peaks tegema ettepaneku Ain Täpsile, et ta võtaks teema vedamise enda peale. Eeskujuks võiks võtta Viljandi. Seal on tehtud ulatuslikud mõjuanalüüsid veekeskuse tarvis. Eeldatav maksumus on neil ca 5,3 mil.€. Üleval on kaks hanget, kultuurimaja ja keskväljak. Pakkujate poolest on viimase seis mõnevõrra parem, aga natuke on veel ka aega. Alghariduse ametite ühtlustamiseks kutsutakse kokku kõikide lasteaedade esindajad. Haridusasutuste majandusküsimustega peaks hakkama tegelema Varahaldus. Koolimaja kütmine ja koristamine ei ole hariduskulu. Meid huvitab, kui palju kulutame hariduse sisulise poole jaoks. Kantseleis on praegu 3 juristi. Esialgu jätkavad, aga peavad veel kokku kasvama, et saavutada ühtlane töökultuur. Kaugtöö korraldamiseks oleks ka Raplasse vaja lairibaühendust.

 

Vallaametnike töö korraldamiseks praegu 3 varianti: remondime kapitaalselt olemasoleva vallamaja, ehitame päris uue või siis kasutame rendipinda. Kapitaalremont läheb arvutuslikult maksma 1,9 milj.€. Uue ehitus ca 3 milj.€.  rendipinda on täna võimelised pakkuma Riigimaja ja OCTA Centrum. Mõlemad vajavad eelnevalt remonti ja esimene on valmis pinda pakkuma 2019 aasta 1. kvartalis, teine aga ca 2 aasta pärast. Rendihindade suurusjärk on suures plaanis võrreldav, ca 80 000€ aastas. Asukoht on Riigimajal siiski parem. Koalitsioonis on tõstatanud mõte survestada RKAS-i andmaks Riigimaja tasuta üle vallale. Olime selle mõtte suhtes üsna skeptilised. Kas vald peab omama „betooni“? Meil on vaja pinda, kus inimesed saaksid oma tööd teha. Valla ülesanne ei ole ega saa olla tegelemine kinnisvaraga. Me ei tea, mis juhtub 10 aasta pärast. Rendipinnal saame olla paindlikud. Kui Riigimaja tuleb valla bilanssi, siis on kohe vaja hakata organiseerima remonti, võtta tööle inimesed, kes otsivad rentnikke, tegelevad jooksvate küsimustega. See ei ole omavalitsuse ülesanne. Ainuke põhjus Riigimaja tasuta omandamiseks võiks olla, kui saame selle kohe turuhinnaga maha müüa. Vald ei pea olema see, kes rentnike leidmiseks hakkab turgu solkima.

 

Lühidalt rääkisime veel Kaiu koolimaja remondist. Esialgne hinnapakkumine on läinud kallimaks, seetõttu suureneb ka omaosalus. Volikogu peab andma garantiikirja. Kuna see kõik toimub Kaiu valla eelarve piires, siis meil vastuväiteid ei olnud. Saaga revisjonikomisjoni esimehe valimiste ümber ei ole kuuldavasti veel lõppenud. Koalitsiooni ümarlauas lepiti kokku, et me ei sekku opositsiooni poliitkokkulepete sõlmimise mängu ja kõigil on vajadusel hääletamisel vabad käed.

 

Peatusime täiskasvanute hariduse teemal. Otsus Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevuse lõpetamiseks on veel langetamata. Samas leping, mis eelmise volikogu poolt riigiga sõlmiti, näeb seda sammu ette. Kas me peaksime lähtuma riigiga sõlmitud lepingust või on mõistlik ise täiskasvanutele hariduse andmist korraldada. Peame vaatama kahte aspekti. Täna omandavad meie täiskasvanud gümnaasiumiharidust mittestatsionaarses vormis. Keskkond koolis käimiseks on nende jaoks kindlasti sobivam. Riigigümnaasiumis neile kuuldavasti eraldi klassiruume ette nähtud ei ole ja õppetöö hakkab toimuma samaaegselt teiste gümnasistidega. Kas me selle sammuga mitte ei demotiveeri nende soovi asuda õppima. Meil on ka neid, kes omandavad TG-s alles põhiharidust. Kuidas nende koolitee peaks jätkuma, on täna ebaselge, sest vastavat seadust veel ei ole. Täiskasvanute puhul ei tohiks me aga põhi- ja gümnaasiumiharidust lahutada. Nende õpetamismeetodid on veidi teistsugused. Samas peame mõtlema ka sellele, kas meie TG tegevus on jätkusuutlik? Kas jätkub piisaval hulgal õpetajaid? Koormused on väiksed ja sellest tulenevad ka palgad. Juba praegu annab üks õpetaja mitut ainet. Riigigümnaasiumi õppevahendid on kindlasti paremad, kui meie suudame täna pakkuda. Lõpetamisel on oluline ka see, kas saadakse TG või siis Rapla Riigigümnaasiumi lõputunnistus. Kui RG võimalused täiskasvanute õpetamiseks on paremad, siis kas tohime neid sellest ilma jätta? Teema on aktuaalne ja otsus tuleb langetada hiljemalt veebruaris. Küllap jõuame seda veel arutada.

 

Selleks korraks lõpetasime. Järgmine kokkusaamine saab toimuma 19 detsembril. Jätkame traditsioone ja sööme üheskoos jõulupraadi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>