Alustasime taaskord põgusalt valimiste teemal. Isekeskis arutlemiseks on aeg küps, aga tundub, et järgmise aasta oktoobri peale veel eriti aktiivselt ei mõelda. Paljud, kellega valimistel osalemise teemal vestelnud oleme, on vastanud, et pigem pole nad kandideerimise suhtes otsust veel teinud. Meie eesmärgiks on siiski koondada valimisliidus kandideerida soovijad ühte nimekirja ja mida varem me seda teha suudame, seda parem. Oluline on tekitada see “meie” tunne. Just ühine meeskondlik tegevus on see, mis liidab. Veel tekkis küsimus, kas nendel valimistel kandideerib Rapla vallas EKRE oma nimekirjaga või mitte. Eks aeg näitab.

Edasi siis tavapäraselt komisjonide töö manu. Alustasime majanduskomisjonist. Midagi huvitavat neil seekord pävakorras ei olnud. Seoses keskväljaku korrastamisega tekkinud segadus, Tallinna mnt lõigu omandamise või kasutusvalduse seadmise suhtes, pole veel lahendust saanud. Vallavalitsus tegeleb teemaga.

Kultuurikomisjonis arutleti kantide arengukava teemal. Suuri muudatusi ei tehtud. Taaskord sai valla esindusvõistkonnaks Avis Rapla korvpallimeeskond. See otsus ei tekita kelleski lisaküsimusi. Korvpallikool andis ülevaate noortespordi edendamisest. Samuti tehti kokkuvõte noorsootöö kvaliteedihindamisest, resümeerides, et huvitegevus vallas on küll mitmekesine, aga omavaheline koostöö ja kordineerimine võiks parem olla.

Sotsiaalkomisjonis anti ülevaade Rapla kalmistu igapäevastest tegemistest. Kuigi arengukava annab võimaluse kalmistualune maa anda üle kogudusele, siis sellel teemal ei peatutud. Komisjon sai ülevaate lasteaedade toitlustamisest. Hindamine korraldati maakonna kõikides lasteaedades. Tulemused olid üldiselt positiivsed.

Hariduskomisjonis tuli teemaks Kodila kool. See on üks näide, kuidas ei suudeta natukene pikemalt ette mõelda või siis ei julgeta otsuseid vastu võtta. Kodila kooli jääb selle õppeaasta lõpuks alles 7 last. Sügisel peaks lisanduma 2, aga haridusnõuniku väitel on lapsevanemad kinnitanud, et viivad oma lapsed siiski Raplasse, kuna vanemad õed-vennad juba käivad seal koolides. Kui natuke ajas tagasi tulla, siis kas lasteaia viimine koolimajja oli kooli peatse sulgemise valguses ikka mõistlik otsus? Kui sügisel arutati kohalikega Kodila kandi arengukava, siis kooli teemat ei puudutanud. Sisse jäi kooli säilimise vajadus. Ühinemislepingus on Kodila kool nende objektide nimekirjas, mis peaksid tegutsema ka järgmisel neljal aastal. Sama rahvakoosoleku teise punktina arutati siiski Kodila hariduselu tuleviku üle, mille käigus esitati valla esindajate poolt kahtlused kooli säilitamise võimalikusest. Tundub, et kohalikud ise on selle otsuse, kui paratamatusega, juba ammu leppinud. Lähtuvalt sellest esitas hariduskomisjon ühinemislepingusse muudatusettepaneku, võtmaks välja Kodila kool nende allasutuste nimekirjast, kellede tegevus jätkub järgmise nelja aasta jooksul. Vallavalitsus sai ülesandeks alustada ettevalmistust Kodila kooli sulgemiseks. Lasteaed jätkab ühe rühmalisena, aga praegu pole veel selge, kas iseseisva asutuse või Alu filiaalina.

Pikemalt peatus hariduskomisjon ka HEV laste teemal. Olukord ei parane, kui eelarves vahendeid juurde ei lisata. Saame väga hästi aru, et nn kaasav haridus on oluline ja ka erivajadustega lapsed vajavad hoolt ja haridust. Kahjuks nendele pööratav tähelepanu toimub aina rohkem tavalaste arvelt. Lahenduseks on vastavate spetsialistide ja abiõpetajate palkamine ning selleks on vaja eelarvest eraldada rahalisi vahendeid. Pöördumine lahenduste leidmiseks ministeeriumi poole on mõistlik, aga kiireid tulemusi suudab pakkuda vaid vald ise. Siinkohal peaksid koolid eelarveliste vahendite planeerimiseks prognoosima oma vajadusi HEV laste koolitamiseks juba 3-4-5 aastat ette. Teiseks võimaluseks on vanemate harimine. Riiklikud tugisüsteemid HEV laste aitamiseks on loodud. Ka rahad selleks on eraldatud. Ainukene probleem seisneb selles, et lapsevanemad peavad ise taotluse esitama, aga nad ei kipu seda tegema. Samuti pole vanemad nõus panema oma last väikeklassi. Oluline on, et lapsevanemad tunnistaksid probleemi, siis saab koos nendega hakata ka lahendusi otsima. Selle teema juurde jõuame kindlasti tagasi eelarve arutelul. Tõstatus ka küsimus Raikküla EIK tulevikust, aga sellekohane info meil puudus.

Hariduskomisjoni toodi info RVG juurde loodavast jalgpalliväljakust. Kool on oma soovid edastanud. Nende nägemuse kohaselt mahuks sinna vähendatud mõõtmetega väljak, mis oleks avatud nii kooli vajadusteks, kui ka vaba aja veetmiseks ning ei oleks ümbritsetud aiaga. Aga mis ja kuidas edasi, seda me tegelikult ei tea. Vallavalitsus on seda projekti väga kaootiliselt vedanud. Suure küsimärgi all on ka rahastamine. Eriti peale seda, kui Reform on riigi tasandil opositsiooni tõrjutud. Teatavasti pidi jalgpalliliit panema osa rahast, osa riik? ja ca poole siis vald. Täna on JL justkui lubanud 100 000€ ja ülejäänu peaks siis jääma valla osaks. Elame-näeme.

Vahetub hariduskomisjoni esimees. Tamberg astub tagasi ja tema asemele esitatakse Ilvi Pere. Järjekordne samm, mille vajadust võime aimata, aga mida mitte keegi ei seleta. Selge on vaid see, et tegu pole vahetusega, kus senine komisjoni esimees pole oma tööga hakkama saanud. Tegemist on poliitilise mänguga, milles meile jäetakse poolt või vastu hääletava käpiknuku roll. Sellest pääsemiseks esitame hariduskomisjoni esimehe kohale ka omapoolse kandidaadi, kuigi tulemus on juba ette teada.

Eelarvekomisjoni läbivaks teemaks oli ühinemislepingu muudatusettepanekute arutelu. Nii Andrus kui ka Aare olid teinud omapoosed ettepanekud teksti muutmiseks. Paraku on olukord sealmaal, kus tegelikult ei ole enam võimalik sisulisi muudatusettepanekuid teha. Aega kõigi ühinevate valdade vahel konsensuse saavutamiseks on lihtsalt liiga vähe.  Nii jääbki loota, et leping takistab  ühinemisejärgset tegevust võimalikult minimaalselt.

Seekord oli meie külaliseks vallavalitsuse uus liige Reelika Vaabel. Esmalt meiepoolsed tänud ja Reelika lühike enesetutvustus koos soojade sõnadega meie aadressil.

Edasi jätkasime küsimuste vastuste vormis koos vahepealsete aruteludega:

Küsimus: kuidas jõudsid valitsuse liikmeks ja kuivõrd olid vallavalitsuse tööga varem kursis?

Vastus: olen üsna roheline nii poliitiliselt, kui ka valla sisulise töö juhtimise poolelt. Kalle Toomet helistas ja pakkus välja võimaluse tulla vallavalitsuse liikmeks. Täna mõlgub mul mõtteis võimalus minna õppima avalikku haldust ja töötamine vallavalitsuses võiks anda vastuse, kas see eriala mulle sobib või mitte.

Küsimus: kui palju suhtled oma valdkonna nõunikega valitsuse istungite vahelisel ajal?

Vastus: olen nendega tuttavaks saanud ja suhtleme vastavalt vajadusele. Rohkem meilitsi.

Küsimus: kas ja kuidas praegune valitsuse mudel töötab?

Vastus: tean, et selliseid valitsemise mudeleid kasutatakse ka mujal, aga kuidas see reaalses elus töötab, seda varem ei teadnud. Ma ei oska veel öelda, kas praegune mudel on hea või halb. Valitsusel koos väljast tulnud liikmetega on omad eelised, aga võibolla ei peaks neid olema nii palju. Negatiivsest küljest võiks mainida seda, et puudub ülevaade, mis toimub valitsuse istungite vahelisel ajal. Teisalt peavad ametnikud väljast tulnud liikmetele eelnõud korralikult lahti seletama ja seletuskirjad koostama. Kindlasti teeb see dokumentide edaspidise käsitlemise lihtsamaks nii volikogu liikmetele, kui ka valla kodanikele.

Andrus revisjonikomisjoni esimehena on teinud ettepaneku, et seletuskirjad oleksid eelnõude üheks osaks ja ka hiljem kättesaadavad avalikus dokumendiregistris.

Küsimus: kas oled vallavalitsuse liikme töösse juba sisse elanud?

Vastus: vallavalitsuses on arutelud olnud rahulikud ja töö konstruktiivne. Aega kulub esialgu planeeritust rohkem, aga tahe panustada on endiselt olemas.

Küsimus: kuidas tundub, kas valid erialaks avaliku halduse?

Vastus: praegu veel ei tea.

Küsimus: kas oled enese jaoks loonud omavalitsuse õigusruumi süsteemi mille raames otsuseid langetada?

Vastus: KOKS iga on mul kokkupuude olemas. Samas ei suuda veel hästi tajuda seadusepügalate seost reaalse eluga ja sellest tunnen kindlasti puudust.

Küsimus: mis sa arvad, miks toimus poliitiline vallavanema ja valitsuse vahetus?

Vastus: ma ei oska seda kommenteerida. Samas ei tahagi väga teada. Ei taha ennast siduda eelmise valitsuse tegemistega, et mitte tekitada eelarvamusi. Nendes teemades süvitsi kaevamine ei aita mind tänases olukorras kuidagi edasi.

Küsimus: kuuldavasti käisid mõned volikogu liikmed ametnike kabinetis nn “asju arutamas”. Kas valitsus võiks või peaks olema puhvriks poliitiku ja ametniku vahel?

Vastus: täna on selge seisukoht, et meie kui väljaspoolt tulnud valitsuse liikmed, ametnikele otse korraldusi ei jaga. Kas ja kuidas valitsuse liige, kes iga päev majas ei viibi saab olla puhvriks poliitiku ja ametniku vahel….?, pigem on siin tegemist iga inimese sisemise kultuuri küsimusega, mida võib ja mida mitte. Teatud kujul valitsus kui üks otsuseid langetav vahelüli puhvriks siiski on.

Kuna me oleme nimetanud praegust valitsemismudelit mingil määral sotsiaalseks eksperimendiks, siis siinkohal tekkis debatt:

Andrus: on praeguse mudeli pooldaja ja loeb positiivseks seda, et valitsuses on liige, kellel puuduvad eelarvamused, on nn valge leht. Just nemad hoolitsevad selle eest, et valitsuse otsused oleksid vormiliselt ka lihtrahvale arusaadavad.

Aare: eelistab eelmist mudelit. Lõplik otsustaja on vallavalitsus. Tegemist on küll kollektiivse otsustusorganiga, aga tihti vaidlustatakse õiguslikku vormi ja kui valitsuse liige pole pädev, võivad otsused endaga kaasa tuua kulukaid tagajärgi. Samuti ei tohiks me suurendada valitsemiskulusid ja eelmine mudel on ratsionaalsem.

Hans: ühtepidi on mõlemal õigus. Vallavalitsusse peaks kindlasti kuuluma vallavanem, abivallavanem ja finantsjuht ning siis võiks olla veel mõni liige väljaspoolt süsteemi.

Selles on kõik ühte meelt, et nn külmunud süsteemid on ohtlikud.

Siinkohal jätkasime vestlust Reelikaga.

Küsimus: millised eesmärgid valitsuse liikmena oled endale selleks aastaks seadnud?

Vastus: kindlasti saada paremini aru vallavalitsuse köögipoolest. Südamelähedasemad punktid on seotud hariduse vallas HEV lastega ja hooldekeskuse valmimisega. Tahan panustada tugeva meeskonna loomisesse ja selle töösse. Tahaks hakata tajuma tervikut ja selle sidusust erinevate arengukavadega ja muidugi anda dokumentidele inimlikumat vaadet.

Küsimus: millised on hooldekeskuse ehitamise takistused?

Vastus: täpselt ei teagi. Tegemist on nähtavasti nii bürokraatlike kui ka poliitliste takistustega.

Küsimus: kas valitsuse liikmetel võiks olla võimalus ametnikele teemasid ette anda?

Vastus: tööülesandeid me otseselt anda ei saa, see on kokku lepitud. Samas valitsus saab endale seada eesmärke ja delegeerida ülesandeid läbi vallavanema.

Küsimus: kas tahad saada vallavanemaks?

Vastus: (peale mõningat mõtlemist) Ei.

Nüüdseks oli aega kulunud juba planeeritust rohkemgi ja tänud Reelikale meiega kohtumast. Järgmine kord saame kokku 20 detsembril ja siis sööme traditsioonilise jõuluprae.