Poliitilise ajamääratluse järgi on uus aasta, või siis hooaeg, alanud ja nii me taaskord kokku saimegi. Kuna KOV valimised toimuvad 2017 aasta sügisel, siis on käesolev meie viimane täispikk hooaeg.

Seekordne poliitaasta algas kohe tormiliselt. Vallavanem on esitanud tagasiastumisavalduse. Põhjenduseks tõi, et ta on olnud sellel kohal juba neli aastat ja tema töö on tehtud. Huvitav, kas on üldse keegi, kes seda põhjust tõsiselt võtab. Arutlesime teemat, aga mõistlikke seletusi sellise sammu astumiseks ei leidnud.

Võibolla on see reformikate käekiri, et aasta kuni poolteist enne KOV valimisi vahetatakse vallavanem. Lihtsalt selleks, et plusspunkte korjata. Tõnäoliselt on põhjus vallavanema vahetuseks siiski mujal. Teame, et Reformierakonnas on suured vastuolud, mille tagajärjel lubasid 4 liiget fraktsioonist lahkuda. Kuulduste järgi sekkus Kalle Palling, kes suutis lagunemist siiski vältida. Küllap on ühiselt jätkamiseks esitatud teatud nõudmised ja eeldatavasti on vallavanema vahetus üks nendest kokkulepetest. See on küll spekulatsioon, aga parim seletus, mida suudame pakkuda. Selge on see, et valla huvidest sellised otsused ei lähtu. Peavad ikka “pikad juhtmed” olema, et alles nüüd taibata vallavanema vähest võimekust valla juhtimiseks. Siinkohal meil sekkumise võimalus puudub. Vallavanem on esitanud vabatahtlikult lahkumisavalduse ja tema soovi tuleb aktsepteerida. See osa reformikate kokkuleppest kodurahu säilitamiseks läheb valla maksumaksjale maksma 6 kuu ametipalga suuruse hüvitise, ehk siis ca 20 000€.
01 septembril kutsutakse kokku erakorraline volikogu, kus valitakse uus vallavanem ja kinnitatakse valitsus. Seniks on ajutiseks kohusetäitjaks Kalle Toomet. Viimane on kandidaat ka uueks vallavanemaks. Muutumas on vallavalitsuse struktuur. Senine nõunikest koostatud nn spetsialistide valitsus asendub mudeliga, kus viiest liikmest suisa kolm ei tööta igapäevaselt vallas. Kuidas see struktuur tööle hakkab, seda näitab aeg. Järelejäänud aasta on üsna paraja pikkusega, näitamaks taolise valitsemismudeli tugevaid ja nõrku külgi. Võtame seda kui sotsiaalset eksperimenti.
Vallakodanike Liidu ridadest on valitsusse kutsutud Hans. Teda hakkab volikogus asendama Heiti. Mida sellised sammud endaga kaasa toovad, seda ei oska me praegu arvata. Kuna uued vallavalitsuse liikmed nähtavasti ei nõustu seda tööd tegema seni kehtestatud tasu eest, siis suurenevad valla valitsemiskulud. Loodetavasti on eelarves raha olemas. Selle teema tõmbasime kokku teadmisega, et veel pole kindel uue abivallavanema koht.

Eelarvestrateegia oli seekordsete komisjonide põhiteema. Senini palju vaidlusi tekitanud hooldekeskuse rahastamise mudeli üle me enam diskuteerima ei hakanud. Oleme seda teemat piisavalt käsitlenud ja igaüks hääletab oma parimate teadmiste järgi. Kas ja mida on koalitsioon siin kokku leppinud, seda me ei tea. Eelarvekomisjonis otsustati, et volikogus pannakse hääletamisele kaks varianti: 1. hooldekeskus on kas tärniga objekt või 2. kogu ehitusmaksumus lisandub valla eelarvesse. Komisjoni vastav hääletus lõppes seisuga 8:3 100% valla omavahenditest ehitamise kasuks. Ehitus on planeeritud aastasse 2018, ehk siis edasised otsused langetab juba uus volikogu. Selgus, et päris selged ei ole veel ka maaga seotud küsimused. Omad nõuded on kuuldavasti Keskkonnaametil. Kuivõrd hooldekeskuse ehitamine valla omavahenditest on reformierakonna lepitamisplaani osa, seda me ei tea.

Eelarvestrateegiasse lisandus natukene ootamatult jalgpalliväljaku rajamine RVG juurde. Jalgpalliliit on lubanud selleks 100 000 € ja nüüd otsitakse (või on keegi kuskil juba ka lubatud) poliitilist raha. Vald ise peaks panustama poole maksumusest. Kogu projekt on alles algstaadiumis ja pole veel selge ei maksumus ega planeering. Praegu tegeletakse eskiisiga. Tõdesime, et sellest võib saada hea asi, kuid eelnevalt tuleb vastused leida paljudele küsimustele: kas tegemist on avatud või suletud väljakuga, kes saab olema haldajaks, millised kulud kaasnevad haldamisega jne. Kui staadion on mõeldud valimisvõitluse objektina, siis neile küsimustele eelnevalt vastuseid nähtavasti ei leita.

Ka varem on räägitud võimalusest nn korvpalliklassi loomiseks, kus oleks võimalik ühendada õppimine ja sportimine. Tänaseks on see idee jõudnud natuke konkreetsema plaani tasandile ja saanud nimeks Rapla Korvpalliakadeemia. Esitleti seda hariduskomisjonis. Esialgu mingeid otsuseid siiski veel ei langetatud. Kool on sellega päri ja võimaldab õppetöö ümberkorraldamist. Paraku on nii, et RÜG i tegevus peagi lõpeb ja pole üldsegi selge, kas uus riigigümnaasium on ka sellisest spordiklassist huvitatud? Taolist spordi ja õppimise ühildamist on ka varem mujal proovitud, kuid häid näiteid õnnestumise kohta paraku tuua ei ole. Peamiseks mureks on kaasnevad kulud. Kooli palgale tuleb võtta treenerid. Oma osa nõuavad erinevad laagrid ja väljasõidud. Täna pole meil nendest kuludest mingisugust ülevaadet. Kui Korvpallikool kannab treeningutega seotud kulud ja RÜG tagab vaid õppetöö, oleks sellise klassi loomine võimalik. Tegelikult aga loodab Korvpallikool nähtavasti saada sel moel lisaraha treenerita palkamiseks. Küllap lähitulevik näitab, mis sellest projektist edasi saab.

Viimase teemana rääkisime haldusreformist. Seis on segane ja kuna Kehtna on Raplale 2 korda ei öelnud, siis maakonna mõistes häid variante justkui polegi. Loogiliselt võiks jätkuda Rapla ja Raikküla omavahelised ühinemisläbirääkimised. Senini on ühinemislepingus veel ka Kaiu, aga pole selge, kuidas on võimalik ühinemine ilma ühise piirita. Tõdesime, et Kehtna “ei” Rapla ühinemisettepanekule on umbusaldusavaldus meie valla juhtidele ja valitsevale politiseeritud juhtimissüsteemile. Paraku järjekordsed umbmäärased põhjused vallavanema vahetuseks seda usaldust ei tõsta. Pigem vastupidi. Ega me pole isekeskis ka päris ühte meelt ühinemise vajalikuses. Rapla saaks ise hakkama. Teisalt on ühe tõmbepiirkonna ühinemine ühise juhtimise alla kui investeering tulevikku ja pikas perspektiivis mõistlik. Eks ole näha, kuhu ühinemisläbirääkimistega jõutakse. Lepingu projekti esimene lugemine toimub ühinevate valdade augusti volikogudes.

Veel rääkisime riigigümnaasiumi nimest ja leidsime, et sobivaim oleks Rapla Gümnaasium. On üsna tõenäoline, et kunagi saavad omavalitsused need koolid riigilt tagasi ja siis vajaks nimi Riigigümnaasium taas muutmist.

Selleks korraks kõik. 01 septembril koguneme erakorralisele volikogu istungile valima uut vallavanemat ja kinnitama valitsust. Samal istungil toimub nähtavasti ka valijamehe valimine valijameeste kogusse. Esitame ka oma kandidatuuri.

Järgmisel korral koguneme korraliselt 27 septembril.