Seekord alustasime ülevaatega sellest, mis on vahepeal saanud meie ideest algatada valla lehes püsirubriik, võimaldamaks erinevatel osapooltel selgitada omi mõtteid ja seisukohti. Pidime tunnistasima, et see on jõudnud “arusaamatusse faasi”. Olukord on iseenesest huvitav, sest mitte keegi pole olnud ju selle vastu. Kahjuks pidi toimetaja nentima, et ruumi puudusel meie esimene jutt siiski ilmuda ei saa. Ei oska selles kedagi ka süüdistada. Materjali on tõesti palju ja valikuid tuleb teha. Millised need olid, saab igaüks ise järgi vaadata. Ootame ja vaatame, mis saab edasi. Oleme siiski seda meelt, et järjepidevuseta ja juhuslikel kordadel ilmudes, kaotab rubriik suuresti oma esialgse mõtte.

Edasi jätkasime teemaga, mis kahe koosoleku vahel meile enestelegi ootamatult suureks paisus. Nurmenuku 1 müük ja sellega seonduv. Meie viimane protokoll kärbitud kujul ilmus ka maakonnalehes. Nurmenuku 1 müügiprotsessi seal ei kajastatud. Vallavanem, olles lugenud viimase koosoleku protokolli, süüdistas meid laimamises. Eemaldasime mõneks ajaks oma kodulehel olevast protokollist need 2,5 rida ja pidasime isekeskis meilitsi aru, kas ja mida oleksime võinud teha teisiti. Probleemi tõstatamist ja käsitlemist pidasime õigeks. Meie kohus on otsida vastuseid sellistele küsimustele ka edaspidi. Samas ei ole Vallakodanike Liidu eesmärgiks iga hinna eest taolisi küsitavusi avalikkuse ette kiskuda eesmärgiga kedagi nö “risti lüüa”. Ka seekord ei olnud meil sihiks vallavanema ründamine, kuid tema reaktsioonist võis eeldada sootuks vastupidist. Koosolekul tekkis küsimus millele polnud vastust ja leppisime kokku, et edasi tegeleb teemaga revisjonikomisjon. Nii ka sündis. Hans andis ülevaate räägitust. Revisjonikomisjon hindas tehingut lähtudes majanduslikust aspektist ja konstateeris, et ei otsest ega ka kaudset rahalist kahju vallale tekitatud ei ole. On suur tõenäosus, et tehingu tagasikutsumisel oleks selle hind langenud rohkem, kui kokkulepitud trassi rajamise kulud. Lähteandmed avaldatud kuulutuses olid ekslikud ja seda eeldatavasti dokumentide pealiskaudse ettevalmistuse tõttu. Viga tuli päevavalgele peale kuulutuse ilmumist operaatorile järelpärimist tehes. Olime komisjoni sellise lõppraportiga päri. Siiski puudutasime ka kogu protsessi eetilist külge. Osapooltest lähtuvalt ei olnud ju tegu päris igapäevase tehinguga, Kuigi vallavanem oli notaris vaid tehingu käendajana, siis teada saades, et temale alluv ametnik on teinud vea, ei pööranud ta seda eksimust mitte valla, vaid oma lähikondlase kasuks. Selline käitumine ei ole meie arvates päris eetiline. On väga tervitatav, kui omavalitsus pöörab oma eksimused alati kodanike kasuks, kuid valla juhtimisega seotud isikute puhul ei tohiks see reegel siiski kehtida. Veel märkisime ära selle, et peale eksimusest teadasaamist tegelikult ju mingit majasisest reaktsiooni ei järgnenud. Poleemika puhkes alles pärast seda, kui me teemat oma protokollis põgusalt puudutasime.
Ka meie tegime sellest kõigest omad järeldused. Kindlasti püüame edaspidi oma protokollides vähem isikustada. Kahe koosoleku vahelisel ajal selgunud täpsustused viime sisse parandustena järgmises protokollis, jättes juba avaldatud dokumendi muutmata. Oleme ise edaspidi hoolsamad esmasel redigeerimisel, sest meie eesmärgiks ei ole olnud ega ole ka tulevikus mitte kellegi pahatahtlik ründamine, vaid ikkagi tekkinud küsimustele vastuste otsimine. Lisasime eemaldatud 2,5 rida muudetud kujul uuesti protokolli.
Lisaks eelpool mainitule teeme käesolevasse protokolli, seoses täiendava info laekumisega, veel ühe täienduse. Lõik meie eelmisest protokollist: “Kuuldavasti töörühma, mis tegeleks koolivõrgu edasiste arengutega, siiski moodustama ei hakata. See töö jääb hariduskomisjoni ülesandeks. Selline asjade käik meid enam imestama ei pannud, sest vallavalitsuse kogu senine tegevus ongi olnud otsuste langetamine kitsas grupis ja laiapõhjaliste arutelude vältimine.”
Saime selgitused haridusnõunikult, kes nimetatud hariduskomisjoni koosolekul ise kahjuks viibida ei saanud, kuid oli eelnevalt saatnud esimehele omapoolsed ettepanekud ja põhimõtted komisjoni moodustamiseks. Otsus vastavat töörühma mitte moodustada, oli tehtud hariduskomisjoni, mitte vallavalitsuse poolt. Sellega lõpetasime arutelud Liidu eelmise koosoleku avaldatud protokolliga kaasnenud arusaamatustest.

Edasi saime juba traditsiooniliselt ülevaate komisjonides toimunust. Alustas sotsiaalkomisjon ja Anne-Ly. Nad olid seekord tutvumas MTÜ Saagu Valgus tegemistega. Veel oli arutelul MTÜ-dele tegevuse toetuse määramisega seotud kriteeriumid ja räägiti ka terviseedendusest. Tulekul on tervisekonverents ja rühmatreeningute koolitus. Me puudutasime põgusalt taas avalikus kohas alkoholi tarbimise keelamist. On väga hea, et sotsiaalkomisjoni esimehe poolt algatatuna tuleb teema arutamiseks kokku asjaosaliste ümarlaud, kuhu kutsutakse erinevate osapoolte esindajad. Ühe inimese hääl väga kaugele ei jõua. Täna on tegelikult suuremaks probleemiks alkoholi avalik pruukimine seal, kus see seadusega niikuinii keelatud on, näiteks haridusasutuste õuealad. See eeldab nähtavasti ka territooriumi selgemat tähistamist. Saime aru, et nii sotsiaal- kui ka kultuurikomisjon selle teemaga tegelevad ja loodame, et erinevad osapooled jõuavad ühise laua taga ka konkreetsete otsusteni.
Põgusalt puudutasime ka tulevase hooldekeskuse rajamisega seonduvat. Anne-Ly on selles töögrupis aktiivselt kaasa löömas ja meile infot jagamas. Tänaseks on kogu projekt jagatud kolme aasta peale ja ka summad eelarves kinnitatud. Kahjuks me vaid ei tea kas ja kuipalju need ka tegelikkusele vastavad. Seega otsustasime teha ettepaneku sotsiaalkomisjonile, et nad kinnitaksid hooldekeskuse erinevate etappide lähteülesanded ja valmimise tähtajad, mis võimaldaks protsessist saada tõesemat ülevaadet.

Heiti tutvustas kultuurikomisjonis toimunut. Tähtsaim punkt oli seekord raamatukogude töö ümberkorraldamine. Teadaolevalt teavikud pidevalt kallinevad, raha nende ostmiseks aga juurde ei tule ja lugejate arv järjepidevalt väheneb. Eesmärgiks on töö ökonoomsem ümberkorraldamine selliselt, et teenuse sisu ei kannataks. Selleks moodustatakse Alus, Hagudis ja Kodilas filiaalid ja säilitatakse raamatukogud. Kuusikule tuleb aga laenutuspunkt, kuhu saab siis tulevikus teavikuid tellida. Avatud saab see olema kaks korda nädalas. Kui mujal elanike jaoks sisulisi muudatusi pole, siis Kuusikul väheneb lahtiolekuaeg ja pikeneb teaviku saamiseks kuluv aeg. Samas uue multifunktsionaalse keskuse rajamisega säilib elanikele igapäevane lehelugemise võimalus. Ajalises plaanis on vallavalitsusel kavas need muudatused peagi volikogule arutamiseks esitada. Tõdesime, et liigutakse õiges suunas. Inimestele vajalikud teenused säilivad, aga vallapoolsed kulud vähenevad. Edaspidi uurime seda, kui suur on kulude vahe raamatukogul ja laenutuspunktil? Kas on olemas mingisugused võimalused uues keskuses ka laenutuspunkti asemel raamatukogu säilitamiseks? Selle küsimuse lahendamisel tulevad kindlasti kasuks ka Märjamaa kogemused.
Teisel lugemisel oli avaliku ürituse pidamise kord. Suvel seda teemat komisjonis korra juba käsitleti. Nüüd siis uuesti. Tehtud ettepanekud ja muudatused olid sisse viidud ja seekord läheb see volikogule kinnitamiseks. Eraldi küsimuseks oli, kas ka allasutused peavad oma avalikud tegevused kooskõlastama. Siiski jäi seisukoht, et ei pea. Sellesuunaline vastutus jääb asutuse juhile.
Veel oli arutelul volikogu esindaja määramine keskraamatukogu nõugokku ja arengukava.

Majanduskomisjoni tööst rääkisid Andrus ja Tanel. Pikem arutelu sündis Päästekeskuse taguse kinnistu munitsipaalomandisse taotlemisega. Vastav otsus on volikogu poolt korra juba tehtud, aga üldplaneeringu muudatustest tingitult edastamata jäänud. Nüüd on tekkinud soov moodustada sellele maatükile ka teemaa, jagada kinnistu kaheks ja esitada taotlus mõlema maatüki munitsipaalomandisse saamiseks. Suurem osa on plaanis anda jalgpalli käsutusse ja väiksem jääb puhkealaks, mille täpsem kasutus otsustatakse edaspidi.
Altveski kinnistu suunatakse järgmisesse etappi ja Nõiamäe kinnistu detailplaneeringu algatamine võeti päevakorrast maha, et lahendada tehnilised küsimused.
Veel oli komisjonis info teehoiu lepingute täitmise kohta, millega üldjoontes ollakse rahul. Komisjoni esimees ootab vallavalitsuselt teehoiukava koostamise põhimõtteid. Nende kinnitamine pidi toimuma juba hiljemalt augustis.

Eelarvekomisjoni tegemistest andsid ülevaate Andrus ja Alar. Seekordseks keskseks teemaks oli 2014 aasta II lisaeelarve ja eelarvestrateegia aastateks 2015-2018. Saime tõdeda, et need punktid olid ette valmistatud taaskord väga hästi. Kartus, mis jäi kõlama eelmisel korral, et investeeringuplaane saame täita vaid siis, kui laenuvõtmise lagi tõuseb, osutusid alusetuteks. RVG ehituseks võetud laenu tagasimakseperiood hakkab lõppema ja seega laenuvõimekus suureneb. 2014 ja 2015 planeeritud investeeringute katteks võtab vald laenu 2,6 milj. eurot tähtajaga 15 aastat tagasimaksmisega alates jaanuar 2016. Kõik lähiajal plaanitu peaks sellega ka tehtud saama. Loodame vaid, et senised hinnakalkulatsioonid täpseteks osutuvad.
Arengukavas oli tehtud hulk muudatusi. Lisati ka piirkondlikud ja sotsiaalvaldkonna arengukavad. Meie jaoks on endiselt probleemiks see, et valla tähtsaim arengudokument ei sisalda endas haridusvaldkonna esmast prioriteeti, ehk riigigümnaasiumi moodustamist. Paraku selgitati, et me lihtsalt ei mõista õieti lugeda. Koalitsiooni väidetel on see teema arengukavas kajastatud.
Infona andis vallavanem teada, et tõenäoliselt ehitatakse Kellukese lasteaia juurde ühe rühma asemel kaks ja sellega peaks meie lasteaedade järjekorrad ka kaduma. Kohe alustab tööd ka üks uus eralastehoid. Sellist asjade käiku saame meie ainult tervitada.

Viimaseks jätsime seekord ülevaate hariduskomisjoni tegevusest. Mis seal salata, tänaseks on just koolivõrgu kavandatav ümberkorraldamine tekitanud suurimad vastuolud mõnede meie liikmete ja koalitsiooni esindajate vahel.
Kõigest siiski järjekorras. Andruse ettepanekud prioriteetide määramiseks viidi arengukavva sisse. Ka ülejäänud haridusvaldkonda puudutavad muudatusettepanekutes lepiti kokku konsensuslikult.
Õpilaste sõidusoodustuste kord oli hästi ette valmistatud ja kinnitati peale lühikest arutelu.
Rohkem vaidlusi tekitas riigigümnaasiumi moodustamise tegevuskava arutelu. Alustuseks juba see, et millise dokumendiga on ikkagi tegemist? Pealkirjas on märgitud, et see on Rapla valla gümnaasiumireformi tegevuskava eelnõu. Komisjonis käsitleti seda siiski valitsuse töödokumendina, mida volikokku ei suunata. Hariduskomisjoni protokollist saame lugeda, et valitsuse poolt esitatud kavasse muudatusettepanekuid ei esitatud. Sellise sõnastuse palus Andrus protokollist eemaldada, sest tema arvates seda ei seatudki eesmärgiks. Nii ongi tegemist natuke arusaamatu dokumendiga. Ühelt poolt on see valitsuse töödokument, mida lihtsalt tutvustati hariduskomisjonile. Teisalt aga on märgitud, et hariduskomisjon pole sinna muudatusettepanekuid teinud ja hiljem esitletud seda ka kui komisjonis kooskõlastatud dokumenti. Meie jaoks jäi see natuke segaseks.
Siit edasi peatusime otsustusprotsessil kui sellisel veidi pikemalt. Kuidas see täna toimib? Mõne uue probleemi tekkimisel püüab otsustaja esmalt ise tulemuseni jõuda. Seejärel asutakse oma positsioone jõuliselt kaitsma. Arutelufaas, mis eesmärgist lahenduseni jõudmisel on olemuslikult kõige tähtsam, toimub sellisel moel kahjuks vaid väga kitsas grupis. Otsustusprotsessis mitteosalenutel tekkinud küsimused on nüüdsest juba pigem arengut pärssivad ja tülikad. Kui laekunud ettepanekud olemasoleva konseptsiooniga ei ühti, siis sisuliselt neid pole ka tehtud. Üsna ruttu tekivad erinevaid seisukohti kaitsvate poolte vahel vastuolud. Tegelikult võiks protsess olla üles ehitatud teisiti. Vallavalitsus sõnastab probleemi ja lahenduste kallal murravad pead mitmete erinevate huvigruppide esindajad koos vastava ala spetsialistidega. Lõpptulemus ei pruugi meeldida ühele või teisele poolele, aga on alati laiapõhjalisem. Siit ka paljud probleemid meie koolivõrgu ümberkorraldamisel. Otsus üleminekuks riigigümnaasiumile on kuskil juba tehtud. Kõigi eelduste põhjal koalitsiooninõukogu poolt. Neil on selleks ka täielik õigus. Meie ettepanekut, kutsuda selles küsimuse otsustamiseks taas kokku haridusvõrgu töörühm, on peetud ebavajalikuks. Kahjuks argumenteeritud diskussioonid erinevate huvipoolte vahel, kuidas tegutseda tänaseks kujunenud situatsioonis, on seetõttu pidamata jäänud. Samas avalikusele esinetakse moel, et midagi pole veel otsustatud ja arutelud alles käivad. Avalikel kokkusaamistel kaitstakse vaid küsimustele vastates jõuliselt juba otsustatut. See kõik tekitab nõutust nendes, kelle tulevikku need sammud ühel või teisel moel puudutavad. Vastuolud, mida üheskoos arutades saaks kergesti ära hoida, on selliste lahenduste puhul juba eelnevalt lõpptulemusse sisse kirjutatud.
Andrus kritiseeris hariduskomisjonis ka vallavalitsuse kommunikatsiooni. Kahjuks pole ühekordsed need juhtumid, kus osapooled üksteist vääriti mõistavad ja sellest lähtuvalt ka oma edasise suhtumise kujundavad. Siinkohal sai näitena toodud valla- ja kahe suurema kooli esindajate kohtumine, kus oli eesmärgiks tutvustatada neile riigigümnaasiumi ideed. Kutsel oli kirjas “Hommikukohv”. Koolide esindajatel oli selgitusi tulnud andma valla juhid ja haridusvedurid, kes siis kokkulepitud tunni ise praktiliselt täis rääkisid ja olid hiljem nördinud, et koolide esindajatel midagi omalt poolt öelda ei olnud. Kas teadlikult või teadmatult oli loodud esimene suhtlusbarjäär. See on paraku valla esindajatepoolne kommunikatsiooni probleem, mis üksteisemõistmisele kuidagi kaasa ei aita.
Riigigümnaasiumi moodustamisel jääb munitsipaalkool kuni põhikooli lõpuni. Täna peaksime suuresti tegelema juba ka selle küsimusega. Kuidas saavad toimuma ümberkorraldused? Kas eesmärgiks on palgavahendite kokkuhoiuks moodustada suuremaid klassikomplekte? Kui nii, siis millises mahus? Kuidas muutub selle kõige tulemusel õpetajate palgafond? Millised ümberkorraldused toimuvad kahes suures koolis? Tegelikult on lahtine ka meie väiksemate koolide saatus. Kodilas saab remont valmis, kas see on märgiks, et algkool-lasteaiana see asutus edaspidi ka säilib? Alu ootab oma järge. Remont on investeeringute kavva planeeritud 2015 aastaks. Kas see on ka garantiiks, et sealne kool säilib? Hagudis on täna 70 õpilast, kas see on piisav jätkamaks põhikoolina? Võibolla on need vastused juba kuskil olemas ja varsti ka avalikustatakse, täna meil info kahjuks puudub.
Andrus andis edasi oma emotsioonid RVG lastevanemate üldkoosolekult. Esimese teemana käsitleti kooliga seonduvat. Sellest andis ülevaate direktor. Teise punktina pidi olema siis arutelu vallaesindajatega gümnaasiumireformi teemadel. Kutsutud olid vallavanem, volikogu esimees, haridusnõunik ja hariduskomisjoni esimees. Viimane kahjuks siiski ei osalenud, ega ka põhjendanud seda. Andruse väitel saatis ta esinejatele päevakava, kus eesmärgiks oli teema tutvustuseks pühendada kokku ca 20 minutit ja küsimustele vastamiseks jääks sel juhul ca 45 minutit. Kahjuks läks nii, et suurem osa ajast täideti ettekannetega ja küsimusteks-vastusteks jäi lõpuks ca 15 min. Tundus, et eesmärgiks oligi koosoleku aeg täis rääkida ja võimalikult vähe küsimustele vastata. Puudulik oli esinejate omavaheline kordineeritus ja püstitatud eesmärgi selgitused. Esitati erinevaid numbreid, aga neid oli palju ja aega süvenemiseks ei jäänud. Koosoleku korraldamisel seatud eesmärki, et kohaletulnud saaksid oma küsimustele võimalikult palju vastuseid, paraku ei täitnud.
Kuidas edasi. Täna võime julgelt tunnistada, et otsus riigigümnaasiumi moodustamiseks on tehtud. Pole mingit alust arvata, et ka volikogu teisiti otsustaks. “Kas”, seda enam sisuliselt ei arutata. Püütakse veel vastata võimalikult paljudele küsimustele. Osad neist saavad vastuse, teised mitte. Tähtsamaks muutub vastuste leidmine küsimusele ”kuidas”. Meie võimuses on siiski teha omapoolseid ettepanekuid ja/või järelepärimisi seni, kuni volikogu oma otsuse langetab. Seejärel ootavad ka meid juba uued lahendamist vajavad probleemid.

Päeva lõpetuseks rääkis Aare ühest majandusosakonda puudutavast probleemist ja ametniku poolt langetatud otsusest. Paraku seekord ei lahendatud ametniku eksimust kodaniku kasuks. Loodame, et küsimusega tegeleb ka majanduskomisjon.

Selleks korraks kõik. Aega oli kulunud juba tublisti rohkem, kui algul planeeritud. Järgmine plaaniline kohtumine saab toimuma 28 oktoobril.

Protokollija lisa: Kasutatud “meie” vorm ei tähenda seda, et kõik osalejad on arutletud teemadel täielikult ühel meelel. Me ei pane oma koosolekul küsimusi hääletamisele ja kõigil on alati vaba voli langetada edaspidi otsuseid oma parema äranägemise järgi.