Alustasime lühiinfodega. Vahepeal kogunes taas Raplamaa valimisliitude ümarlaud. Seekordsed teemad olid:
1. Riigigümnaasiumi moodustamine Raplasse. Meie jaoks sealt olulist infot ei lisandunud. Pigem said erinevate omavalitsuste esindajad omavahel mõtteid vahetada. Küsimusi on palju kõikide jaoks. Peatuti kooli traditsioonidel ja nende tähtsusel. Nenditi, et tihti kiputakse tõmbama võrdusmärki hea kool ja suur kool vahele, et tegelikult reaalne kvaliteet koolile lisaraha ei too.
Positiivse poole pealt tõdeti mõningast kasu põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest. Nüüd on lootus, et vanemad ei pane oma lapsi kohe ühtluskooli, lootes, et siis on neil lihtsam pääseda edasi gümnaasiumisse. Kõik põhikooli lõpetajad peavad tegema valiku. Kokkuvõttes nenditi, et riigigümnaasiumi tulek on Rapla valla poolt otsustatud. Maakonna valdadele on tähtis, et olemasolevad Rapla põhikoolid ei hakkaks nende lapsi omale meelitama.

2. Valimisliitude Vabakonna tegemised. Valimised on lähenemas ja seetõttu poliitiline aktiivsus ka kasvamas. Umbes aasta tagasi kogunesid Tartu Isamaalise Kodaniku juhtide eestvedamisel ühise laua taha mitmed Eesti omavalitsustes esindatud valimisliidud. Plaanis oli moodustada üleriigiline ühendus kordineerimaks erinevate võimu omavate ja mitteomavate vabakondade tegevust. Vahepealsel ajal jäi see töö veidi soiku. Seejärel püüdsid vedajad moodustada erakonda, mille toetajateks pidid saama just valimisliidud. Paraku see ettevõtmine ei õnnestunud ja nüüd otsitakse võimalusi osaleda Riigikogu valimistel koos Eesti Vabaerakonnaga. Põhimõte on iseenesest lihtne. Vabaerakond eraldab oma nimekirjas kohad valimisliitude esindajatale. Parteiline kuuluvus ei oma seejuures tähtsust. Teisalt lubab Vabaerakond, et ei kandideeri omavalitsuste valimisel oma nimekirjaga, vaid teeb koostööd kohalike liitudega. Omavalitsuste valimistel on kindlasti kõige laiapõhjalisema esindatusega just sealsed kodanikeühendused. Paraku põhimõttelised muudatused saavad toimuda siiski vaid Riigikogu tasandil ja on igati positiivne, kui seal on ka valimisliitude esindajad.
3. Raplamaa Rahvakogu. Kui me kuuleme tihti, et Raplamaal elanike arv pidevalt väheneb ja meie võimuses ei ole seda kuidagi muuta, siis kas see ikka on nii? Äkki küsiks meie oma inimestelt, mida teha selleks, et me ei sörgiks olukorra sabas, vaid oleksime protsesside juhtijad. Eeskujuks oleks Tallinnas toimunud suur Rahvakogu. Sellise kokkusaamise väärtus seisneks korrapärasuses. Ühekordse tegemisena positiivne pool kardetavasti välja ei tule. Paraku aja nappuses jäi teema veel õhku rippuma. Ehk tullakse kunagi selle juurde tagasi.

Edasi arutasime oma võimalusi Vallakodanike Liidu ajalehe väljaandmiseks. Leidsime, et kohe püssi põõsasse ei viska, igatahes üritame. Armariga on juba räägitud, ajaliselt novembri lõpus jõuame. Kel vähegi tahtmist kirjutada, laske mõtetel voolata. Aega on 09 novembrini. Siis püüame materjalid edastada toimetajale. Hans organiseerib taas ristsõna. Igatahes tegime juba ka töiseid pilte.
Ka vallalehe rubriik Valla Valvur ootab uut lugu. Teemaks võiks seekord olla meie oma tegevuste kajastamine.

Nüüd siis komisjonides toimunu juurde. Alustas Alar, kes andis ülevaate eelarve- ja arengukomisjoni oktoobrikuu tegemistest. Seekord oli päevakorras ainult üks punkt- maamaksumäära muutmine. Valitsus oli esitanud eelnõu, mille järgi hakkaksid vallas 2015 aastal kehtima seaduses maksimaalselt lubatud piirmäärad. Teemapüstitus pole uus. Täpselt samasuguse eelnõuga tuldi välja ka aasta tagasi. Siis koalitsioon seda ei toetanud, tuues põhjuseks segased ajad põllumeestele määratud toetustega. Tänaseks on võrreldes möödunud aastaga langenud nii piima- teravilja- kui ka liha hinnad, samuti vähenenud toetused. Samas valimistest on möödas juba üle aasta ja järgmisteni aega veel piisavalt. Sellises situatsioonis leidis ka koalitsioon, et maksumäärade tõstmine on põhjendatud. Tõestatud sai see, millest rääkisime juba aasta tagasi. Maksumäärade muutmise taga ei olnud mitte põllumeeste raske olukord, vaid populismist tulenevad põhjused. Meie toetasime valitsuse poolt esitatud eelnõu juba aasta tagasi. Tegemist on ühe vähese võimalusega ise eelarvesse tulusid teenida ja pole ühtegi põhjust miks seda ei peaks tegema. Seoses riigivalitsejate tegemiste ja tegematajätmistega on maamaks muutunud maksuks, mis tänasel päeval oma eesmärki kuidagi ei täida. Pidades silmas lähitulevikus maa ümberhindlusest tulenevat maamaksu järsku tõusu, on täna maksimummäärade kehtestamine isegi kasulik. Sel juhul on omavalitsusel võimalus tõusu tasandada. Kirjutasime aasta tagasi ka pikemad seletused, miks pooldame maamaksu tõusu, ja avaldasime need oma kodulehel.

Edasi siis Hans ja majanduskomisjoni koosolek. Esmalt jätkas ta küll eelarvekomisjoni teemadel. Nimelt on avanemas meede, mis rahastab kergliiklusteede rajamist. Eeltaotluste esitamise tähtaeg on 13 november ja see peab sisaldama ka omavalitsuse garantiikirja omaosaluse tasumiseks. Seda punkti väljasaadetud volikogu päevakorras aga ei ole. Valitsus võttis garantiikirja vajalikkuse uurida. Tänaseks on volikogu liikmetele saadetud istungi täiendav päevakorrapunkt.
Siit edasi siis majanduskomisjoni teemad. Planeeritakse esitada taotlus toetuse saamiseks Rapla-Alu kergliiklustee ehitamiseks. Silmas on peetud vana Alu maanteed.
Kuusiku lasteaia ehitus on läinud ettenähtust ca 100 000 € võrra kallimaks. See oli meie jaoks arusaamatu. Peeti ju läbirääkimisi kindla partneriga, kelle hinnapakkumisest eelarves ka lähtuti. Väidetavalt on lähteülesandes antud vajalikuks pinnaks 295 m2, samas hinnapakkumine tehtud 340 m2 kohta. Toimuvad läbirääkimised, millede lõpptulemus selgub ehk volikogu ajaks. Kokku võttis dokumendid välja 7 firmat. Esitati vaid üks pakkumine. Seda just siirdemaja spetsiifikast lähtuvalt. Kuna hoone lõppsumma oli hankedokumentides fikseeritud, siis oleneb läbirääkimiste tulemusest, kas tuleb välja kuulutada uus hange või mitte. Sellised ehitusobjektide maksumuste alahindamised ei ole kahjuks esmakordsed (Välja tn. Kodila) ja näitavad valla ehitusosakonna kvaliteeti.
Majanduskomisjonis tutvustati ka Hooldekeskuse rajamise hetkeseisu. Toimuvad läbirääkimised Rapla Haiglaga maatüki omandamiseks.
Volikogule esitatakse mitmed detailplaneeringud kehtestamiseks ja vastuvõtmiseks. Ühe detailplaneeringu menetlus lõpetatakse.
Arutelul oli ka ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) arengukava. See on dokument, mis aeg ajalt (4 aasta tagant) vajab läbivaatamist ja uuendamist. Seekord võetakse arengukava muudatused vastu ühe lugemisega. Vajadused on välja arvutatud ja need vastavad nõuetele. AS Rapla Vesi vajab seda dokumenti selleks, et oleks võimalik esitada taotlusi saamaks toetusi investeeringute tegemiseks.
Majanduskomisjonis ei käsitletud teemat, mis tõstatus meie eelmisel koosolekul ja on seotud hajaasustuse veeprogrammis valla ametniku poolt tehtud eksimusega. Samas puudutas Hans seda küsimust eravestluses ja sai lubaduse, et taotleja saab lähiajal seletava kirja. Samuti vaadatakse läbi ka reovee käitlemise tehniline lahendus ja oodatakse järgmisel aastal uut taotlust. Loodetavasti saab viga siiski parandatud.

Kultuurikomisjoni tööst rääkis Heiti. Komisjon toimus Kultuurikeskuses. Age tegi ekskursiooni ja näitas ka neid nurgataguseid, kuhu tavaliselt keegi ei satu. Päevakorras oli üks punkt. Raamatukogude töö ümberkorraldamine. See määrus läheb volikokku vastuvõtmiseks. Kohalikud raamatukogud lõpetavad järk järgult oma tegevuse. Järgmise aasta 01 jaanuarist koondatakse neis 0,5 kohta ja alates aprillist lähevad kõik Keskraamatukogu alla. Tänased juhatajad jätkavad hoidjatena, välja arvatud Kuusikul, kus siis edaspidi tegutseb laenutuspunkt, mis sisuliselt tähendab seda, et Keskraamatukogust hakkab sinna 2 kord nädalas käima inimene raamatuid laenutamas. Kohapeal säilib ajalehtede lugemise võimalus. Komisjonis tuli ka ettepanek, et Keskraamatukogu põhimääruses tehtaks muudatused, millega säilivad kohalike raamatukogude nimed.
Infona esitati tabelit kultuurivaldkonna üritustest. Neid on päris palju. Väike probleem on seotus raplamaa.ee saidiga, kuhu korraldajad peavad info ise edastama. Tõdesime, et tegelikult on tihti erinevatest infodest juba ka üleküllastumine.
Infona tutvustati ka projektitoetusteks eraldatud raha kasutamist. Kõikides fondides on taotlusvoorud lõppenud, samas jäänud jäägid, kokku suurusjärgus kuni 6500€. Komisjonis jäi kõlama ettepanek, korjata kasutamata vahendid kokku ja anda Susi stuudio valmimiseks, muidu lähevad need lihtsalt ühisesse vallaeelarvesse. Age peab selleteemalisi läbirääkimisi.
Kultuurikomisjoni esimees andis infot ka ujula ehitusest. See oli hästi lühike ja üldine. Tundub, et teemat tahetakse lihtsalt üleval hoida. Kevadine koostöö Kehtnaga on tänaseks vististi lõppenud. Nende kahe omavalitsuse huvid on osutunud siiski liiga erinevateks. Viimasel kohtumisel lepiti kokku, et tehakse Valtu spordimaja ehitusekspertiis, esitletud seda siiani pole. Ujula on teema, millest räägitud väga palju. Tänaseks on ta jäänud Hooldekeskuse varju. Samas oleks mõistlik, kui valmiks vähemalt lähteülesanne, et me teaksime, millest räägime ja kuhupoole tüürime. See ei tohiks ju väga kallis olla.

Sotsiaal- ja tervisekomisjon käis seekord külas Päästeametis ja teejuhiks oli neile Erti, kes tutvustas maja ja ka kiirabi ruume. Meile tegi ülevaate Anne-Ly. Komisjoni päevakorras oli üks punkt. Sotsiaaleluruumide üürile andmise kord. Volikokku see määrus sel korral veel ei jõua.
Infona räägiti Rapla Hooldekeskuse teenuste hindadest. Lähiajal vaadatakse need üle. Vastavad ettepanekud tehakse järgmise sots. komisjoni koosolekuks. Nähtavasti on oodata teenuste hindade tõusu
Samuti räägiti hooldekeskuse planeerimise lähteülesandest. Selleks on moodustatud väike töörühm, mille koosseis pole siiski veel lõplik. Lisanduvad mõned komisjoni liikmed. Teemat on arutatud valla arhitektiga. Anne-Ly tegeleb vajaduspõhisuse analüüsiga. Arutelul oli ka see, kas Rapla haigla omanduses olevat maatükki taotleda valla omandusse enne, kui kogu kupatus PERH ile üle läheb.
Sotsiaalkomisjonist lahkus Elis Tootsman ja lisandus uue liikmena Andrus.
Anne-Ly kutsus meid järgmist koosolekut pidama just hooldekeskusesse, et saaksime endid sealsete oludega paremini kurssi viia. Igatahes võtsime kutse vastu.
Senini ei ole toimunud planeeritud ümarlauda avaliku korra seaduse muudatustest tulenenu aruteluks. Kuna see kord läheb kuuldavasti riigi tasandil muutmisele, siis oodatakse nähtavasti esmalt selle tulemusi. Ju on ka väljas külmaks läinud ja otsesed probleemid pole seetõttu enam nii teravad.

Hariduskomisjoni tööst andis ülevaate Andrus. Vahepeal oli toimunud kaks koosolekut, erakorraline- ja korraline. Mõlema päevakorras oli üks punkt.
Erakorraline koosolek: Päevakorras oli lähteülesanne riigigümnaasiumi moodustamiseks. Tutvustati valminud tegevuskava, mida pidevalt täiendatakse. Koosolekul rõhutati, et riigigümnaasium tuleb ja siitpeale peaksime vastuolud unustama ja edasi tegutsema juba ühtse meeskonnana.
Korralise koosoleku päevakorras oli nõusoleku andmine riigigümnaasiumi asutamiseks ning vallavanema ja volikogu esimehe volitamine vastava lepingu allkirjastamiseks. Tõstatus ka täiskasvanute gümnaasiumi teema. Kristi Luik pani ette õppeasutus riigile üle anda tervikuna. Praegusel kujul näeb leping siiski ette, et kool jaotatakse kaheks. Gümnasistid soovitakse liita riigigümnaasiumiga ja põhikooli osa ühe põhikooliga. Vähemasti nii on lepingusse kirjutatud. Me ei pidanud õigeks TKG sellist lõhkumist. See õppevorm on siiski teatud erisustega ja pole üldse kindel, kas mittestatsionaarne õpe statsionaarse õppeasutuse juures täisealisena õppida soovijaid meelitamise asemel hoopis peletama ei hakka. Lõhkuda on ju lihtne, palju raskem hiljem uuesti üles ehitada. HTM ei ole senini võtnud seisukohta, milline saab olema täiskasvanute haridus tulevikus ja pole sugugi kindel, et väljakujunenud õppevormi soovitakse muuta. Vallaametnikud on nähtavasti lepingusse kirjutanud oma soovi, lootes läbi selle küsimusele vastus saada. Paraku jah, nagu kahe statsionaarse gümnaasiumi, nii ka TKG puhul ei ole peetud vajalikuks pidada laiapõhjalist arutelu erinevate osapoolte osavõtul.
Komisjonis oli punktina ka volituste andmine lepingu sõlmimiseks HTM iga. Samas dokumenti ennast polnud keegi päevakorda lisanud. Tekkis diskussioon, kas juhul, kui me ei tea millele me volitame allkirja andma, on see ikka võimalik. Komisjon jagunes selles küsimuses pooleks. Otsustati, et otsuseprojekti juurde lisatakse ka allkirjastatav leping.
Siit läksime sujuvalt üle põhikoolide tuleviku arutelu juurde. Kui riigigümnaasiumi saatus on otsustatud, siis munitsipaalkoolide edasine vorm ja sisu on täiesti lahtised. Kuuldavasti koalitsiooninõukogus siiski on mingid mõtted liikunud, aga meieni need jõudnud ei ole. Loodame siiski, et moodustatakse vastav töörühm selle küsimuse lahendamiseks. Kaalusime ka omakeskis mõningaid erinevaid variante, et need siis kaardistada ja hiljem juba ka hinnata. Lähtekohana eeldasime ülejäänud vallakoolide säilimist olemasoleval kujul. (va Kodila, kes jõuab mõne aastaga algkoolini.) Meil on Raplas kaks suurt põhikooli, mõlemas kaks paralleeli. Uusi ruume vajab Pääsupesa lasteaed ja ka muusikakool. Viimasel ajal oleme aina rohkem kuulnud sellest, et Raikküla erivajadustega lapsed tuuakse üle Raplasse. Ümberpaigutusi tehes ei saa jälgida vaid ruutmeetrite sobivust, vaid tuleb hinnata ka sisu.
Meie poolt said kirja järgmised võimalikud lahendused.
Pääsupesa lasteaed on otstarbekas ühendada mõne olemasoleva Rapla linna lasteaiaga. Üheealised lapsed sobivad kokku, olenemata nende vajadustest. Suures koolimajas võivad erivajadustega lastel tekkida erinevad probleemid.
Kui Raikküla erivajadustega laste kool kolib Raplasse, siis oleks tarvis sellele leida või ehitada täiesti eraldi ruumid/hoone. Ühendamine Rapla linnas olevate põhikoolidega ei ole kummalegi kasulik.
Arvestades, et meil tegelikult pole vaja veel ühte koolimaja, siis riigigümnaasium viia RÜG hoonesse ja põhikool RVG sse.
Algklasside maja- algkool; RVG- progümnaasium; RÜG- gümnaasium (+muusikakool).
Algklasside maja- riigigümnaasium; RVG- põhikooli 3 paralleeli; RÜG- 1 paralleel+muusikakool.
RÜG- gümnaasium+põhikool 1 paralleel; RVG- põhikooli 3 paralleeli.
RÜG- riigigümnaasium + täiskasvanute gümnaasium(tervikuna); RVG- kogu põhikool 3 paralleeli. Või siis vastupidi.
Muusikakool jagada kahe põhikooli vahel. Ei liigu mitte lapsed vaid õpetajad.

Teoreetiliselt pole ju ükski lahendusvariant võimatu, aga neid tuleb kindlasti analüüsida, hinnates õpetajate koormust, vajalike klassiruumide olemasolu, investeeringute suurust ja nähtavasti veel mitmeid ja mitmeid parameetreid. Kõige halvem on see, kui lahendusi vaagides saab määravaks oodatava investeeringu suurus. Küllap see aitab valimistel hääli tuua, aga terviklahendusi silmas pidades ei pruugi selline variant parim olla.

Tõmbasime selleks korraks joone alla. Järgmine kord kohtume korraliselt teisipäeval 25 novembril kell 17.00 kas Hooldekeskuses või siis Alus. Koha veel täpsustame. Alustame tund aega varem, et jõuaksime Anne-Ly valdustele tuuri peale teha. Broneerige juba ka 16 detsember. Siis kohtume kultuurimajas ja sööme kindlasti ka ühe jõuluprae.