Osalejad: Alar Mutli, Andrus Tamm, Heiti Vahtra, Marje Krusell, Age Rebel, Erti Suurtalu, Jane Schelejev, Hans Liibek, Anne-Ly Pedaja, Aare Ader, Kalev Aasrand, Aivar Meresmaa

Meie seekordne koosolek toimus Tõrma külas Suure-Jüri talus. Märksõnaks sai sõna “külm”. Selline see Eestimaa suvi paraku juba on. Aga ega teemad seetõttu veel arutamata ega piknik pidamata jäänud.
Esimesena sai meiepoolsed õnnitlused Heiti, kes sõna otseses mõttes mehe teoga hakkama saanud ja iibe tõstmiseks oma reaalse panuse andnud. Palju õnne!! [more…]

Alustasime nagu ikka komisjonidega. Toimunud oli vaid Hariduskomisjoni koosolek, millest tegi ülevaate Alar. Seekord olid komisjonis siis järgmised päevakorrapunktid: 1. lähitulevikus eesolevad investeeringud. Kuusiku lasteaed. Kavas on võtta laenu ja ehitusega alustada juba käesoleval aastal. Selleks kuulutatakse lähiajal välja ka ehitushange. Prognoositud maksumus on ca 470 000 €. See peaks sisaldama ka sisustust. Mahuks on planeeritud lasteaiale üks rühm, ruumid noortele ja raamatukogule nn. laenutuspunkt. Kuna tegemist on moodulmajaga, mis valmib suhteliselt ruttu, siis peaks uus keskus kasutusküpseks saama veel selle aasta jooksul. Kodila lasteaed. Väljakuulutatud hange koolimaja ühe osa rekonstrueerimiseks lasteaiaks tunnistati ebaõnnestunuks, kuna maksumus ületas eelarves prognoositu. Täna on vallavalitsus ümber hinnanud vajalikud mahud ja neid mõnevõrra vähendanud. Lasteaeda planeeritakse varasema kahe rühma asemele vaid üks, mis peaks vastama ka olemasolevale vajadusele. Selle arvelt on lootus ka ehitusmaksumust vähendada ja juba lähiajal välja kuulutada uus hange. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis peaks reaalsed tööd algama sügisel ja aasta lõpuks olema ka lõpetatud. Maksumuseks on arvestatud natuke üle 100 000 €. Alu Lasteaed-algkool. Mahtudeks on planeeritud 4 klassikomplekti pluss 4 lasteaia rühma millele siis lisandub või mitte 2 väikeklassi. Viimasete osas on otsus veel langetamata. Hariduskomisjonis jäi kõlama seisukoht, et need siiski peaksid olema, sest vajadus väikeklasside järele pidevalt suureneb. Probleemiks on rahastamine. Kui riik on seni nende tegevuse omavalitsustele kompenseerinud, siis nüüd on oht, et karmistuvate nõuete taustal seda edaspidi enam ei tehta. Me peaksime siiski oma plaane tegema perspekiiviga, sest kui tekib reaalne vajadus, soovitakse tegelikult lahendust koheselt. Keegi ei taha hästi oodata ja leppida teadmisega, et varsti hakatakse ehitama. Vallavalitsusel on plaanis saada projektiga valmis 2014 aastal ja 2015 peaks valmima ka uus hoone. Me olime natuke skeptilised nende tähtaegade suhtes. Kui Kuusiku on veel reaalne, siis Kodila ja Alu puhul on valmimistähtaegade nihkumine täiesti võimalik. Päris ühte meelt polnud me ka Alu planeeritud mahtude suhtes. Kui saab reaalsuseks Riigigümnaasium oma majas, siis on Rapla kahes koolis (edaspidi põhikoolis) pinda üle. Kas on mõistlik planeerida Alusse ka algkooli 4 klassi, sest vahemaa Raplaga on ainult 3 km. Osad meist on veendunud, et algkool peaks olema kodule võimalikult lähedal ja Alu on piisavalt suur koht, et seal esimene kooliaste säiliks. Teised aga leiavad, et ka mujalt küladest tuuakse lapsi kooli 3 km kauguselt, miks siis Alu lapsed ei võiks Raplasse kooli käia, eriti veel kui sealsetes koolides on ruumi rohkesti. Ühist seisukohta me selles küsimuses seekord ei võtnudki. Veel arutlesime selle üle, et kui need loetud investeeringud tehakse omavahenditest, siis sellega sisuliselt laenuvõimekus suures osas ka täidetakse.
2. punktina arutas Hariduskomisjon, kas peaks määrama toetuse nendele lastele, kes pole vaatamata soovile saanud kohta valla lasteaias. Ideoloogia seisneb selles, et kui omavalitsus ei suuda täita oma kohustust tagamaks igale soovijale lasteaiakoht, siis maksab ta selle eest väikest kompensatsiooni. Jutuks oli 65 € lapse kohta kuus, mida vanem saab siis oma äranägemise järgi kasutada, näiteks hoiukulude katteks. Eeskujuks oli komisjonis ka Saue vastav kord. Pika arutelu järel jõuti siiski otsusele, et pigem on toetusteks planeeritud vahendid otstarbekam kasutada uute rühmade loomiseks ja jõuda selleni, et kõik soovijad saaksid lapsele koha soovitud lasteaias. Hariduskomisjon kordas viimasel koosolekul, et valla prioriteediks peaks olema lasteaedades järjekordade kaotamine. Ka meie oleme sama meelt ja toetame Hariduskomisjoni otsust selles punktis.
3. päevakorrapunkt tutvustas investeeringute- ja arengukava hariduse osa. Volikogu väljasõiduistungil tekkis lisaks varem väljapakutud objektidele veel üks, täiendava lasteaiarühma loomine, mis võimaldaks lühendada lasteaia järjekordi just Raplas. Hääletuse tulemusena jõudiski just see punkt pingerea tippu. Teisele kohale jäi Alu Hariduskeskuse renoveerimine ja kolmandaks uue Hooldekeskuse rajamine. Siinkohal arutasime ka oma investeeringute kava eelistusi. Otsustasime, et toetame väljasõiduistungi hääletamise tulemusi samas järjestuses. Tõdesime, et tegelikult uue lasteaia rühma loomiseks siiani mingeid plaane pole tehtud ega vahendeid planeeritud. Samas volikogu liikmete arusaam selle vajalikkusest on tõestatud ja seega tuleb valitsusel selles suunas ka tööle asuda.
4. punktina arutati Hariduskomisjonis veel ka Täiskasvanute Gümnaasiumi arengukava. Sellel teemal meie pikemalt ei peatunud.

Sellega oli ülevaade Hariduskomisjoni tööst läbi. Meie koosoleku järgmine punkt tulenes eelmisel korral kokkulepitust. Soovisime oma tegemiste teadvustamiseks algatada Rapla Teatajas ühe, kord kuus ilmuva rubriigi. Esimene lugu sai ka valmis ja toimetusele saadetud. Paraku lehes see siiski ei ilmunud. Põhjuseks oli seekord toimetaja nägemus sellest, milline peaks olema või siis siiani on olnud meie valla leht. Kunagise otsuse kohaselt on sealt välja jäetud nn poliitilise kempluse teemad, ehk siis parteide omavaheline vägikaika vedu. Paraku siiani pole ju reaalset opositsiooni kunagi olnudki. Nüüd on, ja ka meil on soov oma tegemistest inimestele teada anda. Kuidas seda teha, see on küsimus, mis tuleks lahendada. Lehe toimetaja saab probleemist väga hästi aru, aga head lahendust pole ka temal välja pakkuda. Peale mõningast arutelu jõudsime otsusele, et pöördume lahenduse leidmisks ettepanekuga Rapla Teataja kolleegiumi poole. Oma otsuseid ei pea ju põhjendama mitte ainult opositsioon, vaid ka koalitsioon. Siit ka meie ettepanek: luua mõlemale poolele oma mõtete avaldamiseks Rapla Teatajasse püsirubriik mahus ca 3000 tähemärki. Oleme veendunud, et sellised kirjutised lähevad korda ka lugejatele ja muudavad lehe veelgi huvitavamaks. Leppisime kokku, et Alar saadab pöördumise, ootame ära kolleegiumi vastuse ja siis otsustame, kuidas edasi.

Meie koosoleku viimase teemana tõstatas Hans valla personali küsimuse. Nimelt on otsustatud vabaneda arhitektist. Kuigi tegu on ilmselgelt poolte omavaheliste ebakõladega, on siiski mindud struktuuri muutmise teed ja otsustatud koondamise kasuks. Personal ja struktuur on vallavalitsuse rida, volikogu seda ei kinnita. Samas huvitab meid väga, kuidas tullakse edaspidi toime ilma arhitektita. Vanemad olijad mäletavad veel hästi neid aegu, kui toimusid vaidlused selle koha loomise vajalikkuse üle. Täna ei kujuta me hästi ette, kes selle töö ära teeks. Hans on juba aru pärinud Majanduskomisjoni esimehelt ja tõstatab teema ka komisjoni istungil.

Sellega lõpetasime päevakorra ametliku osa. Kuigi oli külm, siis lõkkesoe ja grillil valmistatu aitasid olemist õdusamaks muuta. Oli päris tore õhtu. Juulis me poliitikaga aktiivselt ei tegele ja kohtume taas plaanipäraselt 26.08 2014. Ilusat suve kõigile.