Volikogu esimees Tarmo Lukk esitas avalikult mitmeid tõestusi selle kohta, miks vajab Rapla riigigümnaasiumi (vt RS 16.07.2014 Vivika Veski: „Rapla vald arutab haridusministeeriumiga ühiste kavatsuste kokkulepet.“). Kuna teema on aktuaalne, siis soovin siinkohal tema väiteid natukene pikemalt kommenteerida.[more…] Meie koolivõrk vajab ümberkorraldamist.
Mida selle all mõeldakse? Kas kõik meie valla koolid saavad jätkamise kriteeriumid? Kui nii, siis on see väga hea. Hariduse töörühm ei käsitlenud põhi- ja algkoolide olemise ja tegutsemise parameetreid. Need oleks tõesti vaja üle vaadata ja kokku leppida. Samas tundub aga, et koolivõrgu korrastamist plaanitakse vaid gümnaasiumide baasil. See töö on juba tehtud ja edaspidi saab vaid olemasolevat muuta. Põhjendatult muidugi. Rapla valla arengukava haridusvõrgu osa ütleb: „Kui gümnasiumi õpilaste arv valla kahes statsionaarse õppega koolis on väiksem kui 270 või kui valla statsionaarse õppe kümnendatesse klassidesse asub õppima kokku alla 85 õpilase, reorganiseeritakse kaks gümnaasiumit üheks eraldiseisvaks gümnaasiumiks ja volikogu otsustab, kas munitsipaal- või riigigümnaasiumiks.“ Sellega on justkui selgelt sõnastatud, millal tekib vajadus otsustada muutuste tegemine. Juhul, kui ilmnevad ettenägematud asjaolud, mida uus PGS kindlasti ka on, siis on võimalik arengukavas teha korrektuurid. Seda ei saa teha vaid volikogu tasandil, sest muudatusvajaduste üle saab otsustada sama laiapõhjaline töörühm, kui oli algse variandi koostamisel.
Ühiste kavatsuste kokkuleppe eelnõu punkt 2 ütleb: „Läbirääkimistel lähtutakse sihist asutada uus riigigümnaasium, kus võimaldatakse gümnaasiumihariduse omandamist Rapla maakonna õpilastel ning kus õppetöö korraldamisel lähtutakse riigigümnaasiumide kvaliteedikokkuleppest.“ Ehk siis, selle dokumendi kohaselt hakatakse läbirääkimisi pidama selge ja ainukese sihiga asutada Raplasse uus riigigümnaasium. Hariduse töörühma lõppraport nägi ette, millal tehakse otsus muudatuste osas ja et tuleb teha valik, kas munitsipaal- või riigigümnaasium. Tänaseks päevaks pole otsustuskriteeriumid saabunud, samuti ei tea me, kumb omandivorm oleks tulevikus valla jaoks parem. Aga juba ootab allkirjastamist dokument, mille kohaselt lähtutakse läbirääkimistel sihist asutada uus riigigümnaasium.

T. Lukk: „Hariduse töörühm käsitles arenguid kuni 2017 aastani.“
Olin selle töörühma liige, aga minu jaoks on taoline väide midagi uut. Hariduse arengukava muutus üldise arengukava osaks 27.09.2013, mil volikogu kinnitas korraliselt muudatused. Sellel dokumendil olid aastad 2013-2025. Juba varem nimetatud hariduse töörühma lõppraport sisaldas endas pealkirja: Rapla valla haridusstrateegia (kuni aastani 2025) ja haridusreformi kava (2014-2018). Ei ühtegi sõna sellest, et töörühm käsitles arenguid kuni 2017 aastani. Pigem olid tähtsad ikkagi need kriteeriumid, millal otsuseid langetada, mitte konkreetne aasta. Lõppdokumendis märgitud 2017 osundas sellele, et varem mingisuguseid muudatusi ei tehta, isegi siis mitte, kui kriteeriumid vajalikku taset välja ei anna.

T.Lukk: „Statistika näitab, et 2017 aastal on gümnaasiumisse juba tulemas arengukavas fikseeritud piirnormist vähem lapsi.“
Need, kes 2017 astuvad gümnaasiumisse, lõpetasid sel aastal kuuenda klassi ja me teame palju neid on. Suhteliselt jämeda rusikareegli järgi läheb oma valla gümnaasiumisse edasi õppima ca 60% meie oma koolide üheksanda klassi lõpetanutest. Samas see 40% mujale suundujatest asendadakse väljaspoolt tulnutega. Seega ümardatult võib öelda, et meie kahe kooli 10 ndasse klassi asub õppima sama palju õpilasi kui lõpetas põhikoolides 9 nda klassi. Suurusjärk on üsna sama. Seitsmenda klassi lõpetas sellel aastal 105 ja kuuenda 109 õpilast. Seega statistika kohaselt võib eeldada, et ka järgnevatel aastatel asub meie gümnaasiumidesse õppima ca 100 last aastas ja 2017 aastaks ei ole oodata õpilaste arvu langust arengukavas fikseeritud väiksemas mahus. Erandiks on vaid järgmine sügis, siis võib tõesti juhtuda, et kümnendasse astujaid on vähem kui 85. Samas gümnasistide arv kokku ei lange alla 270 ja edaspidised lennud on jälle suuremad.

T.Lukk: „Probleeme tekitab kahe praeguse gümnaasiumi õppetaseme erinevus.“
Meil on kaks gümnaasiumi. Üks kaldub rohkem akadeemilise hariduse poole, samas teises võimaldadakse laialdasemat huvitegevust. Meie lastel on valikuvõimalus. Paremat situatsiooni ei oska nagu ette kujutadagi. Mida tähendab see, et probleemiks on kahe gümnaasiumi õppetasemete erinevus? Miks see meid häirima peaks? Erinevused iseenesest ju ainult rikastavad.
Võib eeldada, et siinkohal lähtutakse koolide tasemele hinnangut andes üksnes lõpueksamite üleriiklikust pingereast. Samas teame ju hästi, et kõiki aastate jooksul õpetatavaid õppeaineid tegelikult ühtsetel alustel ei hinnata. Kuidas üldse võrrelda võrreldamatuid suurusi? Üks kool paneb rohkem rõhku akadeemilisele haridusele, teine loomingulisusele. Milline on võimalus nende õppetasemete ühtlustamiseks? Segame mõlemad kokku, saame ühe natuke üle keskmise ja kaotame tipu. Kas selline erinevuse kaotamine on siis see, mida igatseme?

T. Lukk: „Rapla vallas moodustavad hariduskulud 59,5% valla eelarvest, samal ajal, kui võrreldavates omavalitsustes on see protsent 54-55%.
Numbritega on väga hea mängida, eriti kui seletusi juurde ei pane. Kas riigigümnaasiumi tulek vähendab hariduskulude osakaalu eelarves, kui teame, et vähenevad ka eraldatavad tulud? Võibolla jätaks vabanevad vahendid ikkagi haridusvaldkonda, mis võimaldaks tõsta töötajate palku? Sel juhul oleks see % aga ikkagi ca 59-60. Ehk siis koolivõrgu korrastamine ei vähendagi meie hariduskulude osatähtsust. Kas keegi kuskil on öelnud, et 59% on paha ja 55% on hea? Tegelikult on väga hea, et omavalitsus, kes on deklareerinud, et haridus on tema prioriteediks, suudab sellesse ka panustada. Ehk peaksid meiega võrreldavad omavalitsused hoopis hariduskulusid tõstma? Meie probleemiks on haridustöötajate palgad ja selge on see, et suurenemine saab toimuda vaid sisemiste ümberkorralduste arvelt. Paraku riigigümnaasiumi tulek teistele veel palgatõusu ei taga.

See, et valitsusel ei ole mingeid volitusi kokkulepete sõlmimiseks, vaid ainult läbirääkimiste pidamiseks on näiliselt tõene, aga sisult kahtlase väärtusega. Käivitatud masin liigub nüüd vaid ühes suunas ja edasised arutelud seda peatada ei suuda. Esimene samm oli volikogult volituste saamine läbirääkimiste pidamiseks. Need saadi. Järgmine samm tehti juba vähem kui kuu aja pärast, kui tutvustati ühiste kavatsuste kokkulepet. Selle dokumendi allkirjastamiseks pole volikogu kooskõlastust enam vaja. Piisab vaid teksti tutvustamisest ja ka mõningate paranduste tegemisest. Kui ka mõni töörühm edaspidi leiabki, et see suund pole siiski päris õige, siis ega taganemisteed sõlmitud ühiste kavatsuste kokkulepe ka eriti ei jäta.

HTM soov luua igasse maakonda üks riigigümnaasium on tegelikult siiani ainuke tõsiseltvõetav argument munitsipaalgümnaasiumide kaotamiseks. Ütleme siis välja, et meil puudub soov ja jõud seista vastu Haridusministeeriumi poolt võetud suunale ja sellest lähtuvalt korraldamegi ringi oma valla gümnaasiumivõrgu. Kas sellest midagi paremaks või halvemaks muutub, ei oma antud momendil suurt tähtsust, sest meil on täita riiklik ülesanne. Paraku seda ei julgeta ja nii räägitaksegi umbmääraselt vajadusest koolivõrk ümber korraldada.

25 inimest käis koos, et arutada Rapla valla haridusstrateegiat. Nad olid lootusrikkad, et nende mõttetööst tõuseb ka reaalne tulu ja seda edaspidiste otsuste juures arvestatakse. Kui tegelikult võetakse sellest argumenteerimiseks vaid lõik, mis kinnitab, et muudatusi ei tehta enne 2017 aasta sügist ja kõik muu on sel hetkel ebaoluline, siis vähemalt minul on kahju sellest kulutatud ajast. Loomulikult ei muutu tehtud töö päris väärtusetuks ja seal on palju sellist, mida ka edaspidi saab kasutada, aga arengudokumendina on see kõlbmatu. Just sellepärast, et ka tulevikus nopivad kõik sealt lõike vaid oma väidete tõestuseks.

Alar Mutli