ALAR MUTLI
– kandidaat nr 204
Olen 51 aastane. Üles kasvanud ja haridusteed alustanud kohakeses nimega Kodila. Lõpetanud Rapla Keskkooli. 1991 aastal lõpetasin tollase Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia eriala ja naasin seejärel taas kodukanti, kus töötan tänaseni tegevpõllumehena. Olen abielus ja 5 lapse isa.
Kuulun Rapla Vallavolikogu koosseisu alates 1996 aastast. 2009 aasta oktoobrist kuni 2012 aasta juulini olin Rapla vallavanem. Alates 2012 aasta oktoobrist kuulun kodanikualgatuse korras sündinud valimisliitu Rapla Vallakodanike Liit.
Olen veendunud, et meie riigi rikkuseks on meie inimesed. Elavad nad siis linnas või maal. Töökohtade olemasolu ajaliselt kättesaadaval kaugusel on meile kõigile eluliselt vajalik. Avalik sektor võib nii mõnelgi pool olla suurim tööandja, aga lisandväärtust loob erasektor. Vaid ettevõtjate ettevõtlikusest sünnivad materiaalsed ja mittemateriaalsed väärtused.
Riigi ja kohaliku omavalitsise tegevus peab olema suunatud sellele, et ei väheneks regionaalne kohakindlustunne. Tänane tendents on liikumine suuremate keskuste poole ja kahjuks mõõdetakse tasuvust tihtipeale vaid rahas.
Poliitiline kultuur on asendunud kultuuritusega. Esindusdemokraatia kohaselt valitud esindajad on ajapikku muutunud väljavalituteks, kes loodavad valijatega kohtuda vaid kord nelja aasta jooksul, valimiskastide juures. Võim, mis põhiseaduse kohaselt peaks kuuluma rahvale, on ärastatud. Õnneks on jõuliselt hakanud arenema kodanikuühiskond ja see ongi uue Eesti võti.
PIRET MINN
– kandidaat nr 205
Elan Raplas aastast 1961 – olen siin sündinud ja uuenevasse Rapla valda jäävad nii minu vanemate sünnikodud kui esivanemate viimsed puhkepaigad.
Hariduse olen omandanud Rapla Keskkoolis ja TPIs, olen keemiatehnoloogiainsener. Pärast diplomi saamist 1984.a. alustasin tööd laborijuhatajana Sadolini värvivabrikus Raplas ning sellest töösuhtest väljusin 2015.a. ettevõtte peadirektorina.
Kui sul on oskusi, tuleb neid rakendada, ütlesid mu vanemad. Rapla valla vanemaks kandideerin, et muuta valla juhtimist apoliitilisemaks ning minu elu- ja juhtimiskogemused võimaldavad selle viia järgmisele tasemele. Uuenev vald saab kindlasti toimida ühtse juriidilse tervikuna kaotamata kantide iseolemise tunnet.
Pean oluliseks senialustatu lõpuleviimist enne järgmiste valimislubaduste juurde asumist. Nii on mind kasvatanud minu ema ja isa – kõik alustatu tuleb lõpuni viia. Ja seejärel tuleb kindlasti panustada tänaste uute mõtete, valla elukvaliteeti edendavate investeeringute realiseerimisele. Need kõik on targa majandamisega tehtavad. Elujõulise ja jätkusuutliku kogukonna jaoks ülioluline tagada kogukonna areng nii kvantitatiivses (elanike arv) kui kvalitatiivses (elukeskkond) mõttes.
Ja kõiges selles näengi endale väljakutset ja arenguvõimalust.
KALLE KÕIV
– kandidaat nr 206
Olen sündinud ja lapsepõlve veetnud Tartus. Õppinud nii näitekunsti, kui teoloogiat Tallinnas. Seal sai loodud ka perekond – kallis abikaasa ja kolm imelist tütart. 2010 aastal kolisin perega linnast maale elama – Rapla valda, Seli külla. Oleme õnnelikud ja rahul iga ülevalt kingitud päeva eest! Ei oskagi millegist puudust tunda. Tahaks ainult tänada!
Siiski on üks asi, mida saab ehk paremini korraldada. See on poliitiline kultuur. Nii riigikogus, kui enamikes kohalikes valitsustes puudub ühtne meeskonnatöö. See on kohaliku kogukonna/valla/maakonna/riigi juhtimine ja valitsemine ilma virisemise ja hädaldamiseta, ilma peale kaebamise ja vaiba alt tõmbamiseta, ilma alandamise ja mõnitamiseta, ilma pideva pidurdamise ja hullunud tormamiseta, ilma süüdistamise ja hirmutamiseta …
Rahvas valib inimesed juhtima! Juhtima, selle sõna kõige otsesemas ja paremas tähenduses. Unustage koalitsiooni ja opositsiooni vahelised teravad pinged – need ei paranda inimeste eluolu.
Probleemide lahendamisega ja arenguplaanide koostamisega saab tegeleda ka ühtse meeskonnana. Väärtustada tuleb kõiki 27-t volikogu liiget. Kõik on end üles seadnud, et midagi positiivset valla elus korda saata. Kasutagem siis seda potentsiaali maksimaalselt!
Valides mind, valid volikogusse ühtse meeskonnaliikme, kes kuulab, suhtleb ja arvestab kõigi ülejäänutega! Ehk läheb edasi jõudsamalt, rõõmsamalt ja rahulikumalt!
ANNE LEHT
– kandidaat nr 207
Et teile kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest. Olen Anne. Raikküla kant on olnud mu koduks juba 33 aastat ning tänasel päeval on mul au juhtida seda väikest ja kodust valda. Taustalt olen 20-aastase kogemusega ettevõtja, kutsetunnistusega agronoom ja kõrgharidusega raamatupidaja. Orienteerun finantsmajanduses ja samas olen kursispõllumajandussaaduste tootmise võlude ning valudega.
Olen neli aastat juhtinud Raikküla valla arenguid ning töötanud selle nimel, et luua kogukondlikke väärtusi ja tagada elanikele kvaliteetne elukeskkond. Vallavanema roll on olnud väga vastutusrikas, kuid see-eest üks ütlemata õpetlik kogemus. Lähen hommikuti rõõmuga tööle, sest näen, et meie meeskonna tegevused on positiivselt mõjutanud kohalikke arenguid.
Kandideerin Rapla Vallakodanike Liidu nimekirjas Rapla vallavolikogusse, et meie Raikküla hääl kajaks ja kostuks. Tahan oma teadmisi, oskusi ja omandatud kogemusi kasutada piirkonna arendamisel ning luua meie uuest Rapla vallast kodukoht – turvaline, kaasaegsete tarkade töökohtadega ja tugeva transpordiühendusega omavalitsus.
Võtmesõna on INIMESED, sest nemad on meie suurim väärtus.
Kõike paremat soovides ja teie toetusele lootma jäädes.
ERIKA REINUMÄGI
– kandidaat nr 208
Kuigi põlvamaalt pärit, olen vahastlane juba 33 aastat, sestap julgen öelda, et Raplamaa, Kaiu valla Vahastu küla, on minu kodu ehk siia olen perega endale juured alla kasvatanud.
Tuglase nimelise Ahja Keskkooli lõpetamise järel suundusin pealinna ja lõpetasin 1983.aastal TPI-s tehnoloogiainseneri eriala.
Olen ennast proovile saanud panna erinevates valdkondades lihttöölisest vallavanemani, olen kursis vallavolikogu tööga ning teen vabatahtlikuna tööd erinevates seltsides. Laulmine, kodused toimetused, lugemine, uitamine metsaradadel aitavad paremini kätt pulsil hoida.
Kandideerin vallakodanike liidu nimekirjas uue Rapla valla volikogusse Kaiu piirkonnas sest, kohalikel valimistel on https://modafinilshop24.com/buy-valium-online
kõige õigem kaasa rääkida erakondade kõrval kodanikeühendustel.
Nii jõuab kodanike hääl kohalikku volikogusse ja sealt omakorda riigi tasemele.
Samas tunnen, et aastatega saadud kogemused on suurendanud soovi, andnud julgust öelda sõna sekka, panna õlg alla uues olukorras pärast sügisesi valimisi.
Kaiu piirkonna areng, aga ka teed, ühistransport, noorsootöö, külaliikumine, targad töökohad on kindlasti teemad millel silma peal hoian ja paremaid lahendusi tahan leida.
KATRIN GRICHIN
– kandidaat nr 209
Olen sündinud ja enamiku oma elust elanud Raikküla vallas Kabala lähistel Lõpemetsa külas, kus minu esivanemad on elanud juba üle 140 aasta. Peale Rapla I Keskkooli lõpetamist asusin õppima Kehtna Kõrgemas Põllumajanduskoolis kodumajanduse erialal.
Alustades tööd Kehtna raamatukogus läksin õppima Viljandi Kultuuriakadeemiasse raamatukogunduse ja infoteaduse erialale. Kuna tänases raamatukogunduses läheb vaja ka palju teadmisi IT valdkonnast, siis täiendasin end sellel erialal Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis.
Hetkel töötan Rapla Keskraamatukogus IT-konsultandina. Armastan teha käsitööd ning hobi korras tegelen mesindusega. Alates 2014 aastast kuulun MTÜ Kappeli külade juhatusse. MTÜ tegevuse eesmärgiks on Tamme küla ja selle ümber asuvate külade haridus-, kultuuri-, spordi ja sotsiaaltegevuse edendamine ja arendamine. Selle tegevusega soovin, et mu lapsed kasvaksid tegusas ja ühtses kogukonnas, kus on olemas mitmesugused võimalused nii seltskondlikuks tegevuseks kui ka arendavateks ettevõtmisteks.
Kandideerin valimistel, kuna soovin oma kodukoha jätkuvat arenemist. Me ei soovi jääda pelgalt ääremaaks. Tahan, et ka väikekohtadesse jääksid alles raamatukogud, koolid ja külamajad. Tegusad ja hoolivad kodanikud loovad hooliva kogukonna!
HELEN HINTS
– kandidaat nr 210
Asusin perega elama Raplamaale 2005. aastal. Kodu rajasin Raikküla valda kuus aastat tagasi. Raikküla valla Avatud Noortekeskuse juhatajana olen töötanud viis aastat.
Samakaua olen kaasa löönuud ka valla elu tegemistes, kaasates noori erinevate külade tegemistesse.Minu kutsumuseks on töötada noortega, neid toetada ja innustada. Soovin, et iga noor julgeks oma arvamust avaldada ja oma kodukohas muutusi ellu viia. Noori peab rohkem kuulama ja usaldama. Miks ma kandideerin?
Soovin, et uus suurem vald oleks avatud ja areneks koos noortega. Panustada valla arengusse, kus meie tänased ja tulevased vallaelanikud tahaksid elada ja kasvatada oma lapsi.
MARJE KRUSELL
– kandidaat nr 211
Olen põline Rapla inimene – siin kasvanud, koolis käinud ja oma pere loonud. Minu pere on minu kindlus, koos abikaasaga oleme tublideks ja elus hästi hakkama saavateks inimesteks kasvatanud 6 last – 4 poega ja 2 tütart.
Olen töötanud alushariduses pea kõigis ametites, viimased 11 aastat Rapla Lasteaia Naksitrallid direktorina. Minu hobid- rahvatants ja seltskonnatants- aitavad püsida vormis nii füüsiliselt kui vaimselt. Püüan igati kaasa aidata oma kodukoha arengule – olen 4 aastat olnud volikogu ja hariduskomisjoni liige. Olen harjunud võtma vastutust oma otsuste üle nii töös kui isiklikus elus ning õppinud vaatama maailma avarama pilguga.
Kvaliteetne haridustee algab alusharidusest. Pean oluliseks stabiilset, toetavat ja arendavat õpi- ning töökeskkonda, piisavat tugispetsialistide olemasolu alates lasteaiast ning haridusasutustes töötavate inimeste väärtustamist. Mul on hea meel, et olen volikogus olles saanud kaasa aidata sellele, et korda on saanud mitu lasteasutust ja on paranenud lastele logopeedilise abi osutamise võimalused.
See positiivne areng peaks nüüd jätkuma. Loomulikult tahan anda oma panuse ka kõigi teiste eluvaldkondade arengus.
KAISA KUUSEMETS
– kandidaat nr 212
Miks kandideerin? Eks ikka seetõttu, et olen sündinud ja kasvanud Raplas ning siin on minu kodu. Siinne eluolu on mulle alati korda läinud ja soovin nüüd varasemast enam kohaliku piirkonna arengusse panustada.
Minu vanemad Maie ja Revo on õpetanud, et ei tasu jääda lootma, et miski muutub, kui ise ei ole valmis muutust esile kutsuma ja omalt poolt õlga alla panema. Nii see kahtlemata ka on.
Olen Tallinna Ülikooli noorsootöö eriala lõpetanud ning iseloomuomadused, mis antud valdkonna eestkõnelejatega käsikäes käivad, on ettevõtlikkus ja pealehakkamine. Leian, et need on ka märksõnad, mis iseloomustavad tugevat vallavolikogu liiget.
Ja kui rääkida sellest, mille eest ma seisan, siis võib öelda, et minu prioriteediks on kultuuri-, haridus- ja spordivaldkond. Näen just neis kandvat rolli kohaliku elu arendamisel. Olen ise kultuuri-, haridus- ja spordivaldkonnas praktikuna kaasa löönud ja nüüd on õige aeg toetada nende arenguid ka volikogu tasandilt. Teie toetus on mulle oluline.
TANEL KUUSEMETS
– kandidaat nr 213
Olen Rapla elanik oma elu esimesest päevast saadik ehk juba üle 34 aasta. Kandideerin Rapla Vallakodanike Liidu meeskonnas Rapla vallavolikogusse, sest usun, et meie meeskonnal on nägemus teha meie koduvallast üks ütlemata kodune vald.
Miks kandideerin? Valla juhtimine ei tohiks olla üksnes poliitilisel redelil liikuvate pärusmaa, vaid peab hõlmama oma valdkonna spetsialistide osalust. Professionaalne juhtimine tähendab ekspertide kaasamist, et tagada töös tulemuslikkus ning efektiivsus. Valla juhtimine on meeskonnatöö ja meeskonnatöö vajab tugevaid liidreid.
Et seda kõike püüda paremaks muuta on minul ja Rapla Vallakodanike Liidul vaja just Sinu toetust! Kutsun Sind üles toetama minu kandidatuuri – vali 213!
MARKUS LANGI
– kandidaat nr 214
Varsti 22 aastasena, otsustasin, et tahan ja soovin panustada oma kodukoha, Rapla Valla, arengusse. Olen pärit Rapla Valla äärealalt, Kuimetsa külast ning kandideerin Rapla Vallakodanike Liidu nimekirjas. MIKS ?
Soovin, et kõik huviringid oleks kättesaadavad kõigile valla noortele. Olgu see siis huviringide viimine erinevatesse valla paikadesse või siis võimaldada noortele kellaaegadest sõltumata tasuta ühistransport valla siseselt.
Minu jaoks olulisel kohal on ka sport ja kultuur. Rapla kui korvpalli pealinn näitab, et sport on valla elus kõrgel kohal ja arenemas hea hooga.
Toetan kahe käega ka Rapla Kultuurikeskuse arengut, plaanitavad ümberehitused ja valminud Susi Stuudio, näitavad, et kultuurielu edendamisel ollakse õigel teel.
Kui tekkis küsimusi, siis pöörduge julgelt, olen oma seisukohti ja arvamusi heameelega nõus selgitama.
AIN MIHKELSON
– kandidaat nr 215
Olen elanud enamuse elust Raplas, vähemalt magamas siin käinud. Suurema osa senisest karjäärist töötasin Swedbankis erinevatel juhipositsioonidel. Viimased aastad töötan juhtide arengu toetajana enda ettevõttes Kasvu Labor OÜ.
Miks kandideerin? Suuresti oma veel sündimata lastelaste ja nende lastelaste pärast. Soovin, et ka neil oleks tulevikus koht, kus inimväärselt elada. Et neil oleks puhast vett, toitu ja õhku, puutumata loodust, kus enda akusid laadida. Et inimesed saaksid enda ja üksteisega hästi läbi ning teeksid asju, milles nad on head ja mis tooksid kasu kõigile.
See aga eeldab õigeid valikuid ja otsuseid juba täna. Tunnen, et oma kogemuste tõttu saan kasulik olla eelkõige kahes valdkonnas:
1) Noored ja haridus- hakkavad ju nemad ühel hetkel meile pensioni maksma ja elu edasi viima. Olen isiklikult saanud kogeda nii haridusasutuse puudujääkide hävitavat mõju kui hea hariduse edasiviivat mõju.
2) Kohalik juhtimiskvaliteet- olen näinud, mis toimib ja mis mitte ning kui suurt mõju omavad nii hea kui halb juhtimine meie kõigi eludele. Oma töö tõttu oskan ka juhte toetada, kus vaja.
Taevamannat kellelegi ei luba, küll aga luban otsustada ja käituda enda tõekspidamiste ja väärtuste järgi.
KAIDI MIKKUS
– kandidaat nr 216
Olen sündinud ja kasvanud Raplamaal ning viimased kakskümmend aastat elanud Rapla linnas. Oman kõrgharidust panganduse ja raamatupidamise erialal ning magistrikraadi finantsjuhtimise ja infotehnoloogia alal.
Olen MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal juhatuse liige ning pean ennast Raplamaa naisettevõtjate üheks häälekandjaks ja esindajaks. Viimased kuus aastat olen olnud Raplamaa aasta ema sündmuse projektijuht ja seetõttu teinud koostööd kõikide Raplamaa valdadega.
Kuna iga inimene on unikaalne ja suur väärtus, pean väga oluliseks hariduse kõiki tasemeid ja paindlike ning innovaatiliste õppimisvõimaluste loomist meie oma piirkonna koolides.
Paindlikkus võimaldab rikastada meie elu muude tegevuste ja projektidega sh. hobid, ühiskondlik töö vms.
Elukestva õppimise propageerijana leian, et aja ja raha kokkuhoiu mõttes võiks palju enam täiendkoolitusi toimuda kohapealsetes haridusasutustes, ilma et õppimishuviliste ainuvalik on sõita selleks Tallinnasse või veel kaugemale.
Omades ettevõtlus-ja juhtimiskogemust, pean ennast heaks meeskonnakaaslaseks, kes suudab näha suuremat pilti, kuid suudab arvestada erinevate kogukondade unikaalsusega ja vajadustega.
Kandideerin Rapla valla volikogusse, kuna näen uues suurvallas palju rohkem võimalusi meie kõikide kodukoha ja külaelu parendamiseks ning seda eelkõige edasise arengu ja ühtsema koostöötahte kaudu.
SANDRA MÄGI
– kandidaat nr 217
Alates 2008 aastast olen elanud püsielanikuna Rapla vallas, Röa külas, oma esivanemate talus. Alates aastast 2010 olen tegutsenud külavanemana Röa külas, mis on andnud mulle suurepärase võimaluse praktiseerida külakogukonna arendamist ja seista oma inimeste heaolu ja vajaduste eest.
Peale keskkooli töötasin 4 aastat veterinaari assistendina, edasi lõpetasin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tervisedenduse eriala ning töötasin 6 aastat samas koolis ka õppejõuna. Samaaegselt lõpetasin Sisekaitseakadeemia magistrantuuri sisejulgeoleku erialal – uurisin erinevaid välisriikide vanglaprogramme (meditatsioonipraktikad, koertekool, e-õpe jne), mis oleksid kinnipeetavaid positiivselt võimestavad ning aitaksid suunata neid õiguskuulekamatele ja teadlikumatele valikutele.
Hetkel töötan Juuru Rahvamajas noorsootöötajana, et tõmmata käima tegevused noortele. Usun, et noorte huvitegevus aitab neil tulevikus oma unistusi teadlikumalt realiseerida. Arvan, et iga noor peaks arenema vastavalt oma potentsiaalile, mitte ühiskonnas pealesurutud normide järgi. Iga isiksus on ainulaadne ja just selle teadmisega tuleks ka noortele läheneda. Eelkõige peaksime kuulama, mis on noorte vajadused ja soovid ning seejärel neid toetama ja suunama oma soovide ja unistuste poole liikuma.
Minu soov on, et inimesed väärtustaksid rohkem maalähedast eluviisi, hooliksid rohkem loomadest ja loodusest, oleksid teineteise suhtes sallivamad, ausamad, avatumad ja toetavamad ning panustaksid ühiselt kogukonna arengusse.
Just nende soovide tõttu soovin kandideerida ka valimistel. Soovin seista rohkem inimeste ja kogukondade vajaduste ja heaolu eest ning just selliselt, et esmalt tuleb kohalikud inimesed ära kuulata ning alles siis otsustada. Vastasel juhul pole tegevused vajaduspõhised ning tulemuslikud.
Loodan, et kandideerimine annab mulle võimaluse, et saaksin anda omapoolse panuse selleks, et kohalikul tasandil tehtavad otsused jõuaksid paremini kogukonnani ning et need oleksid läbipaistvamad, ausamad, kohalikke elanikke kaasavad ja nende vajadusi ning soove arvestavad.
AILI NORMAK
– kandidaat nr 218
Lapsepõlv möödus Mahtras, keskkooli lõpetasin Juurus. Siis viis elutee kolmeks aastakümneks Tallinna. Pedagoogilises Instituudis (praegu Tallinna Ülikool) õppisin raamatukogundust ja bibliograafiat, töötasin oma erialakateedris laborandina ja õppejõuna, misjärel suundusin Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogusse (praegu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu).
Alustasin raamatukoguhoidjana, jõudsin arendusdirektori ametikohale. Kodukohta tagasi pöördudes asusin tööle Juuru vallavalitsusse haridus- ja kultuurispetsialistina, mõne aja pärast lisandus ka arendusvaldkond ja valla infolehe toimetamine.
Neljateistkümne tööaasta jooksul olen kogenud nii maaelu rõõme kui muresid, olen tundnud traditsioonide jõuduandvat ja ühendavat ning uute algatuste rikastavat mõju.
Raamatukogu, rahvamaja, lasteaed, kool, külakeskus, seltsimaja, muuseum, spordiväljak – need pole ju pelgalt objektid investeeringute kavas, need on vallaelanikele loodud võimalused õppimiseks, kohtumiseks, huvitegevuseks, enesearenduseks.
Suurte muutuste lävel soovin seista selle eest, et hea jääks alles, et keegi ei jääks maha ega läheks kaduma, et me kõik selles uues ja suures paremini elaksime.
MARGUS OBERSCHNEIDER
– kandidaat nr 219
Mina olen sündinud ja pärit Elvast. Raplamaal (Kaius,Hagudis,Purilas) elanud üle 20 aasta. Loonud siin pere, ehitanud maja ja seetõttu näen oma tulevikku Rapla vallas. Töötan Tamrex Ohutuse OÜ-s. Lisaks olen ETHK MTÜ tegevjuht.
Osalen erinevates päästeameti, kutsekoja, standardikeskuse ja siseministeeriumi töögruppides. Olin standardi EVS 933:2017 väljatöötamise töörühma juht.
Kandideerin kuna paljud minu kodukoha Purila elanikud on saanud korduvalt kogeda vallavalitsuse hoolimatust, eksitamist ja oma vigade mittetunnistamist. Heade asjade kõrval on ka palju sellist, mis peab muutuma.
Ma ei saa lubada uut tennisehalli või veekeskust. Saan lubada, et tegutsen kuulates ära vallakodanike ja erinevate osapoolte arvamused ning käitun vastavalt südametunnistusele. Kindlasti ei ole ma volikogule ja vallavalitsusele mugav kaaslane, kes hääletab nii „nagu peab“. Seda on kerge lubada kuna ma ei ole kohaliku vallavõimu toitumisahelas. Seega, minge valima! Rapla Vallakodanike Liit ühendab endas kohalike inimesi, kes on parimad kohalikke otsuseid tegema. Muutust on vaja ja poliitiline kultuur Rapla vallas peab muutuma.
See on kasulik nii vallakodanikele kui ka Rapla vallale tervikuna. Seda enam, et Rapla vallaga on liitumas Juuru, Kaiu ja Raikküla. Ma usun, et vallakodanikele ei meeldi olukord, kus valla juhtimine toimub Tallinnast saadud parteijuhtide korralduste ja koalitsiooninõukogu laua taga kogukonna arvamust küsimata.
ANNE-LY PEDAJA
– kandidaat nr 220
Olen pärit Mulgimaalt. Sündinud, kasvanud ja haridusteed alustanud Viljandimaal. Olen lõpetanud velskri eriala Tallinna Meditsiinikoolis ning sotsiaaltöö kõrghariduse omandanud Tallinna Pedagoogilises Seminaris.
Töökoha vahetusega Viljandimaal asusin 1992 aastal elama ja töötama Rapla valda Alu alevikku. Alus pidasin velskri ametit kuni Rapla linna ja valla ühinemiseni.
Täna töötan Rapla Hooldekeskuse juhatajana. Olen sotsiaal-ja tervisekomisjoni liige ning valla sotsiaalkomisjoni liige.
Hindan tervislikke eluviise ja head muusikat. Hingelähedane on sportimine, tantsimine ja lugemine.
Minu kandideerimine on eelkõige toetus suure valla sotsiaalsüsteemile. Aastaid töötades Rapla sotsiaalteenuste keskuses olen kokku puutunud paljude erinevate inimeste, nende murede ja probleemidega – lastega pered, erivajadustega inimesed, eakad ja abivajavad inimesed. Ka need inimesed vajavad enam tähelepanu, hoolivat kogukonda ja mis kõige olulisem – keskkonda, kus end turvaliselt tunda!
Tänaseks näen uut võimalust alustatud tegevused lõpuni viia, millest olulisem soov on muuta sotsiaalteenused ja sotsiaalsüsteem kõigile abivajajatele veelgi kättesaadavamaks, inimsõbralikumaks, inimeste soove ja erivajadusi arvestavaks. Südamest soovin kaasa aidata uue teenuskeskuse rajamisele.
JAANUS PIIRIMEES
– kandidaat nr 221
Olen pikaajaline Rapla elanik ja ehitusettevõtte omanik, samuti 3-kordne isa ja 3-kordne vanaisa. Vabal ajal tegelen fotograafia ja spordiga.
Kandideerin valimistel, et saaksin rohkem kohalikus elus kaasa rääkida.
Valimistel ei soovi ma anda lubadusi, vaid tahan seista selle eest,et Rapla vallas ei toimuks ääremaastumist. Oluline on edendada elu ja teha koostööd kohaliku kogukonnaga ka väljaspool valla keskust – Purkus, Kaius, Vahastus, Kuimetsas ja mujal, et sealne elu välja ei sureks ning noortel jätkuks huvi maal elada.
Kuna minu noorim laps on veel kooliealine, siis näen, et Rapla vald ei ole seni piisavalt toetanud laste ja noorte huviharidust. See on minu jaoks teine oluline valdkond, mille parandamisel soovin oma panuse anda.
MARGIT PÄRNA
– kandidaat nr 222
Sündisin Raikküla vallas. Keskhariduse sain Rapla Keskkoolis, mille järel astusin Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse. Lõpetasin ökonomist-organisaatorina.
Peale laste sündi 1990. aastal kutsuti mind tööle Raikküla külanõukogusse, algas külanõukogude iseseisvumine ja valdade moodustamine. Töötasin Raikküla Vallavalitsuses 21 aastat. 2011 aastal asusin tööle Rapla Ühisgümnaasiumi haldusjuhina.
Olen hetkel ka Raikküla Vallavolikogu liige. Seoses oma eelmise ja praeguse tööga olen kursis nii Raikküla kui Rapla valla tegemistega ja oman ülevaadet kohaliku omavalitsuse üksuse toimimisest.
AGE REBEL
– kandidaat nr 223
Olen sündinud ja üles kasvanud Rapla vallas väikeses ja rahulikus Hagudi alevikus, kus elan tänaseni. Meie pere kohta, kuhu kuulub abikaasa Egon, poeg Robert ning tütar Reti Lisett, kehtib küll ütlemine, et kamp aktiviste kes muudkui tegutsevad ning toimetavad ning kellel kunagi igav ei ole.
Kümme aastat olen juhtinud Rapla Kultuurikeskuse ja Rapla Huvikeskuse tööd. Olen osalenud valla kultuurinõukogus ning viimased neli aastat kaasa mõelnud vallavolikogus ning volikogu kultuuri- ja spordikomisjonis. Pean oluliseks oma kodukoha kooli arengut, tegutsedes ka Hagudi Põhikooli hoolekogus. Löön aktiivselt kaasa Hagudi küla elus ja sündmuste organiseerimisel. Juhin Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgruppi ning osalen erinevates vabatahtlikes projektides.
Minu kohta võib vist öelda, et mida aktiivsem sa oled, seda rohkem tead ja oled toimuvaga kursis ning seda rohkem saad ka panustada oma valla ellu. Ei ole vaja oodata, et keegi teeks, vaid tuleb ise haarata härjal sarvist.
Kõik me unistame suurelt, kuid mulle ei meeldi anda tühje lubadusi. Seepärast sobivadki mulle meie liidu põhimõtted. Järgin neid tõekspidamisi ning loodan anda oma panuse nende elluviimisel ja hoidmisel.
Mis aga peamine: mine kindlasti valima! Ainult meie ise saame valida järgmiseks neljaks aastaks arukad inimesed oma valla elu ja arenguid juhtima ning suunama!
ROBERT REBEL
– kandidaat nr 224
Vast ei ole enam uudis, et kandideerin lähenevatel valimistel Rapla vallavolikogusse ning seda Rapla Vallakodanike Liidu nimekirjas. Te kindlasti mõtlete miks?
Eks ikka selleks, et nagu ka mu perekonnanimi (rebel hispaania keelest tõlgituna kui mässumeelne) ütleb, tuleb oma mõtted mitte ainult tõstatada ja jääda lootma, et ka teised sellega kaasa tulevad… vaid tuleb käised üles kerida ja oma ideed ka ise tegudeks teha.
Ma olen tegude mees ning tühjasid sõnasid ei talu.
MARION RUMMO
– kandidaat nr 225
Olen aastaid eemal elades paljudel nädalavahetustel oma kodukoha, väikese Kelba küla ja pealinna vahel sõitnud. Täna elan päriselt siinkandis ja hea kodune tunne on!
Sündisin Raplas, käisin Kodilas lasteaias ja põhikoolis, gümnaasiumis Vesiroosis. Alustasin tööeluga oma ema juures Rapla Konsumis ja tädi juures Rapla haiglas. Kolm ja pool aastat pärast ülikooli lõpetamist olen töötanud ühes neist ministeeriumitest, mille kahe torniga praegu alles harjutakse.
Sotsiaalministeeriumis ei ole minu roll reforme välja mõelda, aga väga tihti palutakse mul hinnata, milline mõju võiks muudatusel olla inimese jaoks. Ma töötan andmetega, mille abil saab näha laiemat pilti, aga olen veendunud, et seda, mis inimese jaoks päriselt muutub, on võimalik kõige täpsemalt hinnata meile lähemal.
Usun, et kohaliku omavalitsuse roll on ajas muutunud. See ei ole enam koht, kuhu tullakse ainult taotlusi täitma ja abi küsima. Arvan, et asjatundlikul omavalitsusel on alati ülevaade oma inimeste võimekusest, probleemidest ja vajadustest. See on aluseks inimese jaoks paremate otsuste vastu võtmisel. Olen valmis sellesse oma panuse andma.
JANE SCHELEJEV
– kandidaat nr 226
Alates sünnihetkest olen põline raplakas – sündinud Alus, käinud siin koolis, saanud suureks ja loonud siia ka oma kodu. Meie pere jaoks on Rapla parim koht, kus elada, tegutseda ja anda ka oma osa selleks, et meie laste ja lastelaste jaoks oleks siin koht, kuhu tagasi tulla ja jääda.
Peale Tallinna Tehnikaülikooli magistriõpinguid tõid töökohad mind tagasi Raplasse. Ühel hetkel pidasin juhtivate ametite kõrvalt vajalikuks alustada ka päris oma ettevõtmisega ja nii ongi Raplas juba 10 aastat tegutsenud paljude laste ja perede rõõmuks Piilupardi Mängutuba, mis nüüd on arenemas vahvaks perekeskuseks. Lisaks on andnud suure kogemuse töö Rapla valla sotsiaal- ja tervisekomisjonis ning volikogus. Tänasel päeval on minu igapäevaseks tegevuseks töö noortega, kellele olen õpetajana abiks keemia ja füüsika õpingutel kahes Raplamaa väikeses koolis.
Miks kandideerin?
– Tuleviku töökohad vajavad teistsuguste oskustega inimesi kui siiani. Seega peab kool olema koht, kus juba täna püütakse selleks valmistuda ning õpitakse avastades, katsetades, luues ja koostööd tehes, kus õpetaja on kui mentor ja teejuht ning kool on koht, kus on hea ja turvaline nii õppijal kui õpetajal. Kindlasti ei muutu midagi kiiresti, kuid väikesed muutused on suurte muutuste algused.
– Kõik saab alguse kodust. Kodu on koht, kust laps saab kaasa oma suhtumised, väärtused, tõekspidamised ja käitumismustrid kogu eluks. Vahel vajavad ka kõige paremad lapsevanemad tuge, mõistmist ja abi erinevates küsimustes. Peresid väärtustades ja aidates ning selleks sobivat elukeskkonda luues saab ka Rapla vald tugevamaks ja elujõulisemaks.
– Oluliseks pean veel noorte kaasatust kohalikus juhtimises, valla professionaalset juhtimist ja koostööd kodanikeühendustega, hea ettevõtluskeskkonna loomist, abivajatele sobivate lahenduste leidmist, tervislikku eluviisi, väiksemate keskuste säilimist ja arengut, eluks oluliste teenuste kättesaadavus kodu lähedal ning transporti oluliste keskuste vahel. Lisaks sellele veel ka mõistvat, heatahtlikku, ausat ja arusaadavat koostööd uue suure valla arengusuundade väljatöötamisel ja rakendamisel.
Mida luban?
Suundi valides ja otsuseid tehes jään alati iseendaks, kindlaks oma väärtustele ja tõekspidamistele. Suuri lubadusi ei anna, sest olen teadlik reaalsetest vajadustest ja võimalustest ning suurtel valimislubadustel on kombeks mitte täituda.
ÜLO SILD
– kandidaat nr 227
Olen sündinud, kasvanud ja elanud suurema osa oma elust Tallinnas. Lõpetasin Tallinna 47. Keskkooli , misjärel püüdsin TRÜ-s õigusteadust õppida. Üsna ruttu sai mulle selgeks, et on selle teadusega, kuidas on, aga õigust ja õiglust ei ole NLiidus olemas ja ma katkestasin õpingud.
Lapsepõlves viibisin tihti maal ja sestajast ei ole mulle linnaõhk ja-müra vastuvõetavad. Selleks, et puhata ja „akusid laadida“ , viibisin täiskavanuna palju aega vabas looduses, küll paadiga merel kalastamas või jalgrattal, mööda metsi ja maid matkates. 2005.a. tulime koos abikaasaga Toomja külla, oma suvekodusse, elama. 2007.a. registreerisime end Kaiu valda ja kolisime lõplikult Mustlepale. Paar aastat hiljem lõpetasime töösuhted linnas ja hakkasime tegelema mesindusega . Maale elama asumine andis mulle taas võimaluse tegeleda oma ammuste hobidega: näitlemise ja muusikaga. Lisaks sellel olen kirjutanud kohalikele harrastusteatritele sketše ja lühinäidendeid. Olen lõpetanud mitmed kursused nii näitlemise, lavastamise kui ka lavastuste tehniliste teostamise alal.
Laulmise ja pillimänguga olen tegelenud lapseeast saati. Vahepeal olin küll aktiivsest musitseerimisest eemal, kuid seda agaramalt tegelen ma sellega praegu. Lihtsast, oma lõbuks kodus musitseerimisest, sündis tantsu-ja retromuusika ansambel „TooMus“ , mis tegutseb nüüdseks juba üle viie aasta. Aja jooksul on muusikast saanud minu töö ja mesindusest hobi.
Kuna kohaliku kogukonna elu läheb mulle palju korda, tahan selle parendamisele kaasa aidata. Olen olnud kolm aastat Kaiu vallavalitsuse liige ja toimetanud kohalikku ajalehte. Haldusreformi käigus saab Kaiu vallast Rapla valla osa ja seepärast otsustasin Rapla Vallakodanike Liiduga ühineda ning 2017.aasta KOV valimistel kandideerida Rapla valla volikokku. Nii oleks mul võimalik esindada Kaiu kandi kogukonda ja kaasa aidata uue valla tegemistele.
ERTI SUURTALU
– kandidaat nr 228
Olen sündinud ja elan Raplas, mis jääb minu kodukohaks ka tulevikus. Olen Tallinna Tehnikaülikoolis omandanud tehnikateaduse magistrikraadi.
Minul ja paljudes teistes peredes on kasvamas lapsed, kellele soovin tulevikuks luua turvalise, säästliku ja toetava kogukonna, kus neil oleks võimalik saada haridust, tööd ning kasvatada oma lapsi, kes samuti hooliks oma lastest ja oma esivanematest.
Töötan asutuses Päästeamet, kus kodanikel aitan nõu ja jõuga luua turvalisemat elukeskkonda.
Rapla Vallavolikogusse kandideerin, et seista meie kogukonna arengu-, põhimõtete- ja püsiväärtuste eest. Toetan oma kandidatuuriga tegusamat ja ühtsemat liitu, milles näen ühinenud Rapla valla juhtimises ja arengus neljast aastast kaugemale mõtlemist.
ANDRUS TAMM
– kandidaat nr 229
Olen sündinud 50 aastat tagasi Rapla haiglas. Valdava osa elust olen samuti elanud Raplas, siin on käinud lasteaias ja koolis kõik minu 5 last. Olen lõpetanud Rapla Keskkooli ja TPI. Töötanud olen nii eraettevõtjana, omavalitsuse ametnikuna kui ka palgatöölisena.
Viimased 10 aastat on minu töö olnud seotud Utilitas Tallinna Elektrijaamaga, kus töötan juhatuse liikmena.
Kohalikus spordielus lõin aastaid kaasa Raplamaa Rattaklubi KoMo asutajana ja edendajana ning maakonna spordiliidu revisjonikomisjoni esimehena. Tänaseks olen aktiivse spordiharrastaja staatuses. Tegutsen viies aasta RVG hoolekogu esimehena.
Volikogude valimistel kandideerisin esimest korda neli aastat tagasi ja viimased 4 aastat olengi osalenud Rapla vallavolikogu töös. Kuigi meie liidu liikmed määratleti peale valimisi opositsiooni, olen tänaseks osaline viie volikogu komisjoni töös. Olen nüüdseks ühe aasta olnud revisjonikomisjoni esimees ja lisaks olen kahe komisjoni aseesimees.
Loodan, et olen nende 4 aastaga suutnud avaldada positiivset mõju Rapla valla arengule. Olen valmis ka edaspidi oma õla alla panema ja panustama koduvalla hüvanguks.
VAHUR TARKMEES
– kandidaat nr 230
Sündisin 1959 Tallinnas. Pärast EPA lõpetamist 1983. aastal asusin koos perega elama Hagudisse. Praegune kodukoht on Sikeldi külas Vahuri talus.
Töötanud olen loomaarstina ja konsultandina. Hetkel juhin Eesti Vee-ettevõtete Liitu. Hoolin perekonnast, kogukonnast ja kodukohast. Sellepärast kandideeringi valimistel.
MARIT TÕNNUS
– kandidaat nr 231
Olen sündinud ja kasvanud Juurus ning kogu minu elu on seotud Rapla ja Raplamaaga. Nii minu enda kui ka kõigi minu 3 lapse haridustee on siit alguse saanud . Viimased 6 aastat olen iseendale tööandja väikeettevõtjana Rapla linnas.
Rapla Vallakodanike Valimisliidus meeldib mulle suhtumine mitte lubada suuri õhulosse, vaid tahe juba alustatud olulised projektid lõpuni viia.
Uus Rapla vald vajab muutusi. Selleks kuulame ära ja arvestame ka Juuru, Kaiu ja Raikküla inimeste arvamusega. Kõikide vallakodanike hääl on ühtemoodi oluline.
HEITI VAHTRA
– kandidaat nr 232
Olen sündinud Raplas ja oma esimesed 10 aastat veetnud Alus. Vahepõike tegin naabervalda ehk Kaerepere külla aga viimased 17 aastat nüüd Raplas tagasi ja loodetavasti jäädavalt. Olen abielus ja mul on abikaasaga 2 toredat last. Oma igapäeva tööd teen Sadolin Spordihoones, kus olen tegevjuhi ametis.
Samuti osalen lasteaed Päkapikk hoolekogus ning Rapla valdspordinõukogu töös. Niipalju biograafiast.
Esimest korda kandideerisin kohalikku volikogusse 4 aastat tagasi. Vaatasin üle oma „näoraamatu“ seina selle nelja aasta taguse osa – lubasin ühele oma sõbrale nii: „ Ma kohe mõtlen et mida ma sulle luban – Ma luban olla täiesti normaalne ja mõtlev inimene edasi nagu ma loodetavasti olen olnud siiani. Jamasid ei genereeri, lollusele püüan vastu panna palju jaksan ja erakonnatsirkusest hoian eemale. Samuti kasutasin mõtet:“ Enese presenteerimine ei ole teab mis tore tegevus ja ma olen ise arvamusel, et inimene peab oma soosingu teenima välja tegudega aga mitte muude nippidega….“
Kokkuvõtlikult võin öelda, et olen enda teada hakkama saanud ja kirjutan samadele mõtetele ka praegu alla – ehk siis minu isiklikud lubadused tulevikku!
Mille pärast ma püüan hoolt kanda järgmise 4 aasta jooksul? Tunnen suurimat muret, kuidas meie uus koduvald toimima ja ühte hingama hakkab. See on minu arvates uue volikogu suurim väljakutse! Tahan anda omalt poolt kõik, et meie tulevane vald toimiks elanikule loogiliselt ja toetavalt, samas oleks hästi juhitud ja effektiivne. Loodan, et hetkel kui tulevad järgmised KOV valimised aastal 2021, saavad kõik inimesed öelda: „meie Rapla vald“ ja olenemata sellest, millises valla osas Ta ise elab ja tegutseb. Ja seda siiralt ning positiivses võtmes! Tugevamini tunnen ennast kultuuri- ja spordi valdkonnas, teistes teemades järgin põhimõtet: enne kuula, mõtle ja siis ütle.
SULEV VIIRON
– kandidaat nr 233
Olen sündinud 1977. a Suure- Jaanis ning elanud Kaius juba aastast 1980. Kaiu ei ole veresidemetelt võõras paik, see on olnud kodukohaks ka mu isale, vanaisale kuid ka veel kaugematele esivanematele.
Kaiu on olnud mulle nii lapsepõlve kodu, koolitee algus kui ka tööinimese tee algus. Töö kõrvalt sai lõpetatud Mainori Majanduskool ärijuhtimise erialal. Eelnevalt oli omandatud raamatupidamisalane kutseharidus. 2003-2006 töötasin maksuametis erinevatel ametikohtadel. Praegu olem raamatupidaja ühes Rapla ettevõttes. Lisaks sellele oman väikest raamatupidamisbürood, mille klientideks on väikeettevõtted kui korteriühistud nii Kaiust, Juurust, Alust, Raplast, tervest maakonnast rääkimata.
Olles täna Kaiu vallavolikogu liige oman kogemusi volikogu toimimisest nii volikogu liikmena kui ka selle esimehena.
Kuna me elame maal, peaksime hoidma oma kodupaika, see on meie elustiil! Kodutunne, terve kodu, pere, traditsioonid, usaldus – kõigel sellel on eriline väärtus. Ma loodan, et kui järgime seda elustiili, siis on meie elu siin vallas elamist väärt.
Kandideerin, et esindada meie uues vallas Kaiu kandi huve valla arengus ja juhtimises.