Osalejad: Alar Mutli, Kristina Eesmets, Erti Suurtalu, Ülo Peets, Kaisa Kuusemets, Andrus Tamm, Jaanus Piirimees, Age Rebel, Valter Uusberg, Tõnis Tõnisson.
Selle korra märksõnaks oli Raplamaa Muuseum. Teema, mida oleme ka varem sisusse süvenemata puudutanud. Et ennast rohkem harida, kutsusime külla Tõnis Tõnissoni.
- See teema on maakonnas vahelduva eduga rohkem või vähem aktuaalne olnud juba ca 30 aastat. Paljud eestvedajad on kahjuks tänaseks juba lahkunud. Viimane, kes Raplamaa Muuseumi idee eestvedamisega aktiivsemalt tegeles, oli Ester Kulagina.
- Mida aeg edasi, seda suuremaks muutub vajadus maakonna jaoks oluliste mälusündmuste talletamiseks, samas ka keerulisemaks. Kaotame aega, kaotame mälu.
- 1 näide. Oskar Leidsalu, kes oli Rapla valla esimene vallavanem. Arreteeriti 1941 ja hukati 1942, kõigest 34 aastasena. Kui paljud meist seda nime on kuulnud? Selliseid inimesi, keda peaksime teadma on rohkemgi.
- Samuti sündmused, mis Raplamaa jaoks olulised olnud. Kohe saab 30 aastat Eesti Kongressi esimesest istungist. Rahvarinde liikumised. Need olid sündmused, millega Raplamaa inimesed tihedalt seotud olid.
- Maakonnamuuseum on koht, kuhu saaks kokku koondada Raplamaa mälu.
- Meie olemasolevad muuseumid seda funktsiooni täita ei saa. Mahtra Talurahvamuuseumil on oma suund ja ülesanded, samuti Sillaotsal.
- Mälukeskuse idee käivitamiseks on vaja aktivistidel kokku saada, panna paika kontseptsioon, miks me seda oluliseks peame? Leida projektijuht, kes kogu protsessi koordineeriks, tegeleks ettevalmistuse ja valikuprotseduuridega. Oluline on ka asukoht. Maakonnamuuseum peaks asuma kergesti kättesaadaval kohal, et inimesed saaksid sinna „sisse komistada“.
- Asju tuleb teha õigel ajal. Tänaseks on paljud olulised dokumendid juba hävinenud/hävitatud. Kui kaovad seotud inimesed, kaovad ka materjalid. Me oleme hilinenud, kuid mitte lootusetult hiljaks jäänud. Samas on selge, et olemasoleva pärandi päästmiseks meil lõputult aega enam ei ole.
- Muuseumi teemale on mõistlik läheneda nähtavasti teisest otsast. Muuseum kipub tähendama hoonet ja kipume põrkuma vastu koha puudust. Oluline on siiski pärand ja selle kokku kogumine. Kuidas saaksime veel olemasoleva pärandi koondada, seda ka eksponeerida?
- Me ei peaks niivõrd rääkima muuseumist, vaid Pärandihoiu Keskusest.
- Vallas võiks olla oma pärimustöötaja. Tegemist on teabetöötajaga, kes kogub teavet pärandi kohta ja kelle poole saab vajadusel pöörduda.
- On üsna selge, et kui räägime ametikoha loomisest või ruumivajadusest muuseumi tarbeks, siis on kohe neid, kes veendunud, et seda pole vaja. Oluline on eestvedaja(te) olemasolu. Need, kes suudavad teha pärandikogumisega alguse ja arendada seda niivõrd, et see muutuks omavalitsusele oluliseks.
- Lõpetuseks. Maapiirkondades toimub kumulatiivne hääbumine. Lõppeb üks teenus, lõpevad tasapisi ka järgmised. Selle peatamiseks on vajalik kompensatsioonimehhanism. Mälukeskus võiks seda funktsiooni täita. Mälukeskus võiks abiks olla ka meie identiteedi otsingutel, millega peame suurkeskuste mõjusfääris olles topelt vaeva nägema.
Kas või kuipalju sellest kohtumisest oli kasu sellise mäluasutuse tekkeks, eks seda näitab aeg. Edasi tuleb mõelda juba pragmaatilisemalt, milliseid samme peaksime reaalselt astuma.
Jätkasime Okta keskuse teemaga. Oleme üldiselt seda meelt, et tegemist on väärtusliku hoonega ja vald peaks võimalusel selle kordategemisse panustama. Tänaseks on olemas eskiislahendus muusikakooli ja vallavalitsuse ruumilahenduseks. Samuti on tehtud esialgsed arvutused. Selge on ka see, et vähemalt EKRE fraktsioon on andnud teada, et nemad seda projekti ei toeta. Kuivõrd on tegemist isikutevahelise vastuoluga või on vastuseisu taga muud põhjused, seda me praegu ei tea. On vist aga üsna selge, et koalitsioonis me ses küsimuses üksmeelt ei leia. Opositsioonisaadikute seisukohti me ei tea. Küll aga tundub, et muusikakooli direktriss on oma arvamust muutnud ja asunud Oktasse kolimise ideed pigem toetama. Veebruari volikogus tutvustati maja ruumilahendust, märtsi volikogus tuleb teemaks rahaline pool ja aprillis siis peaks volikogu otsustama, kas lähme selle teemaga edasi või mitte.
Koalitsiooni toimimine. Oleme nüüd koalitsioonis jõudnud lõpusirgele koalitsioonilepingu analüüsiga. Senini pole see lahkhelisid tekitanud. Kuid on kõlanud väljaütlemised, et koalitsiooni koosolekud ei ole üles ehitatud selliselt nagu peaks. Liiga palju pühendatakse aega volikogu päevakorrale ja liiga vähe tulevikuvaadetele. Kui koalitsioonileping saab üle vaadatud, tuleb teemana tõstatada ka ümarlaua ülesehitus. Võibolla tuleb selles tõesti mõningaid muudatusi teha. Aga pole ka võimatu, et oma osa hakkab mängima lähenevad kov valimised.
Purkus on tekkinud probleem prügi ladustamisega. Loodetavasti vallavalitsus koos Keskkonnaametiga tegeleb sellega. Muidu võib tekkida oht, et kogu selle jama peab ükskord koristama vald.
Põgusalt peatusime lennuvälja arendusel. Konkurss arendaja leidmiseks on lõppenud ja võitjaks on valitud idee, mille kohaselt üks osa lennuväljast kaetakse päikesepaneelidega. See erines teistest pakkujatest ja kuna seni pole lennuvälja arendamisega sisuliselt tegeletud, siis annab lootust, et äkki nüüd. Seal on oht, et kas ikka saab ka tulevikus hüpata, kui langevarjurid hakkavad maanduma päikesepaneelide otsa. Lepingu peab heaks kiitma volikogu. Tuleb silmas pidada, et kindlasti säiliks väikelennuvälja praegune tegevus ja võimalus laienemiseks.
Selleks korraks kõik. Järgmine kord saame kokku 07 aprillil. Ja klassikuid tsiteerides, siis on juba hoopis teised teemad.
