Seekordse koosoleku põhiteemad on seotud isikuvalimistega. Vastavalt eelmisel korral kokkulepitule, kinnitame sel korral oma vallavanema ja volikogu esimehe kandidaadid. Samuti selgitame, kes saab olema meie valimisnimekirjas esimesel kohal. Aga ennem, kui tõsiste teemade juurde jõudsime, rääkisime, mis hetkel aktuaalne. Esiteks andsime väikese ülevaate sellest, mis toimus viimasel volikogu istungil.

Rääkisime kultuurikeskuse teemadel. Vallavalitsus on osanud remondisaagast teha positiivset arengut kajastava loo, samas, meie arvates ei ole miski veel selge. Ka sisustusest ja selle maksumusest puudub arusaam. Eks ole näha, kas lubatud ehitushange ikka kuulutatakse välja või mitte. Natuke pikemalt peatusime ka kandideerimisel. Kas täna on pilt selge, kui palju on neid, kes valimistel meie meeskonnas kandideerivad? Kohapealne kontrollküsitlus näitas, et neid, kes kindlasti ei kandideeri, praegu ei olnud. Kahtlejaid oli. Kõik nad said ka sõna ja põhjendasid, miks nad kandideerimise suhtes veel päris kindlad ei ole. Varasemad kogemused on näidanud, et kandideerijate määratlemine mis iganes hetke seisuga ei tähenda veel midagi. Igal järgmisel momendil võib tulla muudatusi, ka päris viimasel, kui avaldus juba esitatud. Igatahes oleme me meeskond, kes soovib võtta valitsemisvastutust. Selle teostamiseks on meil vaja inimesi, kes kandideerivad volikokku, on vaja ka neid, kes tulevad hiljem kaasa mõtlema. Kõik on olulised ja oodatud. Peagi jõuab kätte see aeg, mil tuleb hakata täitma kandideerimisavaldusi, siis saab pildi juba mõnevõrra selgemaks.

Edasi jõudsime päevakorra põhiteemadeni. Alustasime vallavanema kandidaadi selgitamisega. Oleme siinkohal uudses olukorras. Kunagi varem pole meil olnud situatsiooni, kus tuleb korraldada sisevalimised. Seekord peame seda siiski tegema, sest meil on 2 tugevat kandidaati, kes nõus kandma vallavanema vastutuskoormat. Neid, kes selleks võimelised, on meie seas vast rohkemgi, aga Piret ja Aare andsid nõusoleku olemaks meie vallavanema kandidaadiks. Mõlemaga on eelnevalt vesteldud ja nad on ka teadlikud konkurentsi olemasolust. Nii Piret kui Aare oleksid head vallavanemad. Paraku peame siiski selgitama, kumba nendest eelistab meie valimisliit tervikuna. Meil puudub varasem sisevalimiste korraldamise kogemus. Seega reeglid peame kehtestama kohapeal. Nagu isikuvalimiste puhul kombeks, kasutame salajast hääletust ja pabersedeleid. Kaks meie liidu liiget, kes seekordsel koosolekul osaleda ei saa, on avaldanud oma valiku kirjalikus vormis. Leppisime kokku, et ka nende hääled lähevad arvesse.  Ja olimegi sealmaal, et sõna said kandidaadid.

Alustas Piret: “Raplas 61-st aastast. Esivanemate kaudu seotud ka Juuru ja Kaiuga, tööalaselt ka Raikkülaga. 30 aastat kestnud töösuhe on tänaseks lõppenud ja valmis vastu võtma uusi väljakutseid. Olulisim on kokku panna meeskond, kes suudab omavalitsuse juhtimist korraldada. Siiani olnud rohkem seljaga Rapla poole. Oodanud võimalust olla kodukoha asjaajamisele lähemal. Oluline on tulubaasi jätkusuutlikuse tagamine. Samuti elanike arv ja nende enesekindlus, teovõime, jaatav ellusuhtumine. Lähiperspektiivis on tähtis ühinevate valdade ühendamine. See on protsess ja pigem evolutsioon, mitte revolutsioon. Kogemus avalikus sektoris töötamiseks puudub, kuid juhtimine jääb juhtimiseks igal alal ja juhtimiskogemus on olemas.”

Aare: “Seotud Raplamaaga juba sünnist saati. Juured ulatuvad ka Kehtnasse ja Kaiu. Taas tagasi poliitikas. Olnud vallavanem ja lähedalt seotud linna ja valla ühinemisega. Seda perioodi peeti edulooks. On veel kirge ja pühendumust töötada seatud eesmärkide nimel. Oluline on kaasamine. Meeskonnal peab olema ühine eesmärk, mille nimel tööd tehakse. Oluline on piirkondade esindatus nii valitsuses, kui ka volikogus.”

Edasi küsimused.

Küsimus: Millisena näete suhet volikogu ja valitsuse vahel?

Piret: “Volikogu teostab poliitikat lähtuvalt seadustest. Just volikogul on rahva mandaat ja tulenevalt sellest ka kohustus ja vastutus.  Vallavanem ja vallavalitsus on rohkem täidesaatvaks organiks. Ei ole vallavanemana poliitiline liider.”

Aare: ”See mida Piret rääkis on teooria. Ilus teooria. Kui võim on rahva käes, siis kelle käes ta on? Kas tänased volinikud on realiseerinud oma võimu? Miks volikogu pole ennast kehtestanud? Kuipalju aega volinikud panustavad eelnõudega tutvumiseks ja sisusse süvenemiseks? Palju on tegelikult näilisust. Ametnikud on alati targemad, sest nendel on informatsioon. Ka täna ei keela keegi võtta volikogul initsiatiivi. Paraku pole seda tehtud. Vallavanemal on siiski eriline roll. Inimesi ei saa juhtida, vaid tuleb luua neile töötamiseks keskkond.”

Piret: ”Olen sellega põhimõtteliselt nõus. Volikogu esimehe roll tuleb rohkem vallavanema kõrvale tuua. Vallavanema jaoks on tööandjaks ikkagi volikogu.”

Aare: “Volikogu esimehel ei ole alluvaid. Ta ei saa käia kabinetis nõu andmas. Volikogu esimehe roll on volikogu koosolekute korraldamine ja läbiviimine.”

Piret: “Põhilised otsused tulevad siiski volikogust, mitte vallavalitsusest.”

Aare: “Volikogu pädevuses on kinnitada või mittekinnitada vallavalitsuse poolt ettevalmistatud materiale. Oluline on vallavanema ja volikogu esimehe omavaheline suhtlemine ja arutamine.”

Küsimus: Millised on lokaalsed võimalused omavalitsuse tulubaasi suurendamiseks?

Piret: “Oluline on elukeskkond. Me oleme parimale tööturule mõnusalt lähedal. Peame panustama elukeskkonna kvaliteeti. Tähtsad on investeeringud, aga ka head ideed, mis otseselt niipalju rahalisi vahendeid ei nõua.”

Küsimus: Kuidas luua meile väärtuslikke töökohti?

Piret: “See pole lihtne. Väärtuslikud töökohad nõuavad ka kallihinnalist tööjõudu.”

Aare: “Mõtleme Piretiga sarnaselt. Näiteks korras koolid hoiavad inimesi siin kinni. Kaks märksõna- haridus ja töökeskkond.

Vahemõtisklus: Võim on sellel, kelle käes on informatsioon. Lisandub veel töökus ja karisma. Vallavanem ja volikogu esimees peavad koostöötamiseks olema nn “ühel levelil.”

Piret: “Volikogu esimehel peab olema rohkem aega teemadega tegelemiseks. Volikoguga saab manipuleerida, kui valitsus on ainus, kes omab infot.”

Aare: “Koostöö on vältimatu. Kelle süü on täna see, et meil on hooldekeskuse ja kultuurikeskuse planeeringud nii halvas seisus?”

Vahemõtisklus: Ettevalmistus vallavolikogule esitatavate eelnõude osas on tihti väga puudulik. Sellised eelnõud peaks olema volikogu esimehel õigus/kohustus tagasi saata. Sel juhul on ka volikogul kergem otsustada.

Küsimus: Täna on vallavalitsuses enamus liikmed väljaspoolt maja. Kas see on mõistlik? Kas otsus, et ühinevate valdade teenuskeskuste juhid saavad automaatselt koha vallavalitsuses, on hea?

Piret: “Vallavalitsuse moodustamise alused tänasel kujul on üllatavad ja arusaamatud. Parem on siiski vana variant, kus valitsuse liikmeteks olid vallavalitsuse spetsialistid. Tuleviku vallavalitsuse komplekteerimise mudel ei olegi praegu nii oluline, kuna ühinemislepingus on  see fikseeritud. Alustame sellega. Teenuskeskuste juhid valitsuses on liituvate valdade siduvaks komponendiks.”

Aare: “Eelmise korra kogemus ütleb, et peale ühinemist kulus veel 2 aastat ühekskasvamiseks. Teenuskeskuste juhid uues vallavalitsuses on hea, see on märgilise tähendusega ja lõimumisprotsessi üks osa. Halb on see, kui kogukonnad on esindamata.”

Küsimus: Kas vallavalitsuses peaks olema ainult ametnikud või võib olla ka liikmeid väljaspoolt?

Aare: “Võib olla ka teisi, kui nad on kogukondade esindajad.”

Küsimuse täpsustus: Kui vallavalitsuses on ainult ametnikud, siis see pärsib tööd, kuna kõik on sisuliselt vallavanema alluvuses ja kehtib käsuliin. Väljaspoolt tulnud vallavalitsuse liikmed on oma otsustes vabamad.

Aare: “Tegemist on valitsemiskultuuriga. Tegelikult on võimalik tööd teha mõlemal juhul.”

Küsimus: Täna meie allasutuste juhid pelgavad hääletada oma tööandja vastu. Kas see on normaalne?

Aare: “Küsimus on arusaadav, aga olukord tundmatu. Omal ajal vältisime teadlikult valimisnimekirju koostades allasutuste juhtide kaasamist, et mitte asjatuid pingekoldeid tekitada. Aga selge on, et allasutuste juhtidel on õigus kandideerida ja olla valitud ja olla oma otsustes vabad. Keegi ei tohi neid selle eest karistada.”

Küsimus: Kui te ei osutu valituks, kas teie tegemistes siis midagi muutub?

Aare: “See on mõttekoht. Võim mind ei ahvatle. Ahvatleb see, kui saab midagi reaalselt ära teha. Volikogu liikmena või komisjonis töötamine ei paku seda kirge. Pean sel juhul tuleviku enese jaoks läbi mõtlema.”

Piret: “Ei solvu. Volikokku kandideerin kindlasti. Küllap otsin enese jaoks siis järgmisi väljakutseid. Vallavanemaks saamine pole eesmärgiks omaette. Mind tõmbab käima võimalus panustada.”

Sellega sai küsimuste-vastuste voor läbi ja toimus hääletusprotseduur. Kõik, v.a Aare ja Piret, said omale tühja valge sedeli, millele kirjutasid oma eelistuse nii, et see oleks arusaadav ka häältelugejatele. Kübarakarpi lasti veel kaks häält, mis olid esitatud kirjalikus vormis nende poolt, kes sel korral kohal olla ei saanud.

Tulemus: Hääletussedeleid kokku lugedes selgus, et meie vallavanema kandidaadiks on Piret. Aplaus ja edusoovid.

Järgmine päevakorra punkt. Koosoleku alguseks ei olnud laekunud ühtegi ettepanekut volikogu esimehe kandidaadi kohale. Jooksvalt esitas Alar oma kandidatuuri Samas laekus ka ettepanek Andruse kandidatuuri ülesseadmiseks. Viimane pidas väljakutset huvitavaks, kuid siiski taandas ennast. Siinkohal me valimis- ega hääletusprotseduuri läbi ei viinud. Keegi ka ei protesteerinud ja nii ongi valimisliidu volikogu esimehe kandidaadiks Alar.

Kolmandaks leppisime kokku, et valimisnimekirja esinumber on Alar. Oleme rääkinud volikogu olemuse tähtsustamisest. Sellest lähtuvalt on loomulik, et volikogu esimehe kandidaat on ka nimekirja number 1. Seeläbi saab omale  positsiooni ka valimisliidu juht.

Eelmise koosoleku kokkuleppe kohaselt saavad järgmised kohad valimisnimekirjas (Juuru), Kaiu ja Raikküla esinumbrid. Kaiukad leppisid kokku, et nende poolt on selleks Erika. Raikküla ja vajadusel ka Juuru esinumbrid selguvad mõnevõrra hiljem.

Lõpetuseks peatusime veelkord vallavanemale umbusalduse avaldamise teemal. Tunnistame, et me pole selles küsimuses 100% konsensuseni jõudnud. Peame endale aru andma, et kui lõpuks ei jõuagi, pole ka midagi lahti. Kui meeskondlik üksmeel puudub, ju siis pole küsimus tõstatamiseks küps. Vahel tõesti tunned ennast jõuetuna. On näha, et peaks reageerima, aga reaalne jõud selleks puudub. Või kui on ka jõudu, siis kas sellest ka mingi tulu sünnib? On muidugi suur oht, et vallavalitsus ikkagi ei täida omale võetud kohustusi ei hooldekeskuse ega ka kultuurikeskuse osas. Mida me siis teeme? See küsimus veel vastust ei saanud.

Selleks korraks lõpetasime. Elis võttis enda õlgadele meie kommunikatsiooni vedamise kohustuse. Järgmistel kordadel peame pühenduma juba rokem meie tõekspidamiste kujundamisesse.