Lähenevad valimised on teema, mis juhatab sisse meie kokkusaamised. Heameel on tõdeda, et ka seekordsel koosolekul on esmakordseid osalejaid. Loodetavasti jätkub see tendents ka edaspidi.

Analüüsisime Kaiu ja Raikküla suuna arenguid. Kuigi midagi kindlat veel väita ei saa, siis läbirääkimised käivad ja loodetavasti suudame täita eesmärgi- kaasata liituvatest valdadest 4-5 inimest valimisliidu tegemistesse. Erinevad selgitustööd võtavad veel aega, aga lõpptulemuse suhtes oleme optimistlikud.

Oma programmiliste sõnumite väljatöötamiseks moodustasime töörühmad. Seekord lähtusime valdkondlikest põhimõtetest. Tulevikus, kui Kaiu ja Raikküla esindajad meie valimisliidus on kanda kinnitanud, selgub ka vajadus töörühmade moodustamiseks lähtudes geograafilisest printsiibist.

Paika said 4 töörühma vastavalt hallatavatele teemadele. 1. Majandus + eelarve + areng + juhtimine; 2. Haridus + kultuur + sport; 3. Sotsiaal + hoolekanne + eakad + pere ja kodu; 4. Noored. Viimase töörühma vajalikkuse üle diskuteerisime veidi kauem. Loomulikult on noored olulised ka kõigis teistes valdkondlikes töögruppides. Kuna nüüd saavad valima tulla ka 16 aastased, siis pidasime oluliseks teha tööd selle nimel, et nad üleüldse tuleksid valimiskastide juurde. Täna polegi niivõrd oluline, keda nad valivad, vaid et nad teadvustaks enestele oma valimisõigust ja kasutaks seda teadlikult. Noored on grupp, kelle harimisega tuleb teadlikult tegeleda. Sellest lähtuvalt moodustasimegi nendele sõnumite edastamiseks eraldi töögrupi. Põgusalt arutlesime ka  töörühmade sihtide ja lõpptulemuste teemal, aga küllap need selguvad lõplikult juba töö käigus. Ajapikku saab selgeks ka see, kas mõni töögrupp vajab poolitamist. Lõpptulemusena peaks saama kinnitatud valimisliidu programm ja sellest tulenevad konkreetselt sõnastatud teesid. Nagu eelmisel korral, ei hakka me välja käima suuri lubadusi, vaid lepime kokku printsiibid, millest tuletame taas oma tõekspidamised. Oluline on keerulised asjad lihtsate sõnadega kirja panna, et mõte kõigini jõuaks. Pikka teksti vaevuvad lugema vähesed. Töörümad võiksid oma töösse kaasata ka neid, kes otseselt kandideerimisest huvitatud ei ole, aga sooviksid panustada vastava valdkonna tõekspidamiste väljatöötamisse.

Grupid said ka juhid, kes edaspidi korraldavad kokkusaamisi. Majanduse ja eelarvega tegelevat gruppi juhib Aare. Haridus, sport ja kultuur jääb Andruse vedada. Sotsiaaliga seotud töörühma juhib Anne-Ly ja noorte valdkonda veab Elis. Piiranguid, mitmes töörühmas keegi osaleda tahab, ei seata. Kõik soovijad võtavad ise töörühma juhtidega ühendust ning annavad oma osalussoovist teada. Üldised valimisliidu koosolekud jätkuvad vähemalt esialgu sagedusega kord kuus.

Tõstatasime ka teema, kuidas vältida uute liikmete värbamisel tekkida võivaid konflikte. Me kõik soovime valimisliitu kaasata uusi inimesi. Samas võib see aktiivne laienemine tahtmatult tuua kaasa olukordi, kus kaks kutsutud inimest ühte tuppa ära mahtuda ei taha. Kaiu ja Raikküla suunal proovime sellise situatsiooni vältimiseks leida inimesed, kes juba ise moodustavad seltskonna omavahel sobivatest inimestest. Kuigi ka siin pole me nähtavasti erinevatest lepitusprotsessidest priid. Leppisime kokku, et kui Rapla piirkonnast keegi kutsub liidu koosolekule mõne uue inimese, siis vajadusel konsulteerime eelnevalt omavahel.

Kommunikatsioon. Meil on olemas valimisliidu FB leht, mis kiratseb suuresti varjusurmas. Elis lubas sellele uuesti hinge sisse puhuda ja vastutada ka edasise tegevuse eest. Alles jääb ka koduleht. Seda majandab Heiti. Kodukalt leiab hõlpsasti meie koosolekute protokollid. Ka meie liikmete erinevad kirjatükid saab sinna üles panna. Probleemiks jääb sõnumite viimine sihtgruppideni. Kohaliku ajalehe loetavus on nagu on. Reaalsemaid võimalusi pakuvad ikkagi FB ja koduleht.

Valimiste teemale tõmbasime selleks korraks joone alla. Loodetavsti järgmisel kuul saame teha esimesi kokkuvõtteid valdkondlikke töörühmade tööst. Edasi suundusime tavapäraselt komisjonide tegemistesse. Alustasime sotsiaalkomisjoniga. Nede korraline koosolek toimus Alu Hariduskeskuses, kus tutvuti uue majaga. Erilist tähelepanu pöörati väikeklasside olukorrale. Samas oli kohtumine ka Alu kandi külade esindajatega. Tõdeti, et viimaste aastatega on palju paremuse poole läinud. Alu kool on läbinud korraliku uuenduskuuri, puhastatud on tiike ja parki ning maantee saanud kapitaalremondi. Seega välimuselt on olukord kõvasti paranenud. Puudust tuntakse endiselt külaplatsist, kus võiks korraldada jaanituld ja teisi ühisüritusi. Siinkohal on probleemiks ka vandaalitsemine. Korda tuleks teha ka kalmistust edasi viiv kergliiklustee.

Kultuurikomisjon tutvus 2017 aasta eelarvega. Kuna kunstmurukattega jalgpalliväljaku rajamise plaanid RVG juurde on kardinaalselt muutunud, siis vastavalt komisjoni ettepanekule, kanti sealt vabanenud summad nn Elioni maja renoveerimise reale.

Hariduskomisjonis toetati erakoolides õppivate laste õppekulude tasumist. Otsustati ka Kodila kooli sulgemine ja lasteaia osa ühendamine Alu kooliga. Siinkohal on mõningad kahtlused, kas filiaalide loomine on ikka otstarbekas. Kooli osa sulgemine on paratamatus, sest 7 lapsega ei pea enam isegi mitte algkooli.

Majanduskomisjonis oli taas päevakorras teehoiukava arutelu. Meie ja lasteaia hoolekogu ettepanekul lisati sinna ka Naksitrallide parkla remont. Esialgu jäi küll arusaamatuks, milliste vahendiste arvel see tehtud saab, aga 2018 aasta real on see igatahes kirjas. Komisjon arutas ka lennuvälja kasutusse andmise korda, aga seda peeti liiga tooreks ja volikokku ei suunatud.

Kõikides komisjonides oli ka vastava valdkonna auhindade määramine. Nii ka eelarvekomisjonis. Siin tekkis aga vähe pikem arutelu. Siiani on valla aukodaniku tiitlit välja antud väga harva ja ainult vallavalitsuse ettepanekul. Polegi selge, kas see on olnud teadlik valik aukodaniku tiitl väärtustamiseks või on nii lihtsalt juhtunud. Nüüd laekus esimest korda ettepanek valla aukodaniku tiitli määramiseks ühe vallakodaniku poolt. Komisjonis ei kaheldud, et tegemist on tubli inimesega, aga arutelu tekkis sellel pinnal, kas me soovime senise korra põhimõttelist muutmist. Ehk siis, kui me seekord omistame valla aukodaniku tiitli, siis peame seda tagama ka kõikidel järgnevatel aastatel. Aunimetuse väärtus sellega devalveerub. Lõpuks jäi peale siiski seisukoht, et inimesi tulebki rohkem märgata ja tunnustada ja pole midagi halvasti, kui valla aukodaniku tiitel antakse välja igal aastal. Meil ei pea tekitama olukorda, kus ühed on teistest paremad. Edasi jätkus 2017 aasta eelarve arutelu. Palgad tõusevad taas ja esimest korda tekib olukord, kus personalikulud ületavad tulumaksu laekumise. Järgmise eelarvestrateegia kinnitamine tõotab tulla vaidlusterohke. Tänaseks on valla laenukoormus juba lubatud 60% lähedal. Seadusest tulenevalt seda piiri küll enam ei eksisteeri, aga ühinemislepingus on see siiski määratletud. Paraku oleme jõudnud seisu, kus soovid ületavad võimalused. Siinkohal jõudsime taas tõdemuseni, et eraettevõtluse toetamiseks ja valla finantsvõimekuse parandamiseks tuleb rohkem teenuseid sisse osta. Oleme ju ennegi rääkinud, et näiteks hooldekeskuse ehitamiseks on ka teisi võimalusi, kui 100% omavahendites. Paraku siiani meid sellel teemal kuulda võetud ei ole. Nüüd, kui jõuame tõdemuseni, et raha kõigi soovitu väljaarendamiseks ei jätku, tuleb nende teemade juurde tagasi tulla. Nii mõnigi kord on teenuse sisseostmine omamisest riskivabam ja soodsam. Hooldekeskuse maa küsimused on ikka veel lahtised. ROL soovib keskväljakul krunti omale maja ehitamiseks, aga kõik see on vähemasti meie jaoks veel nii lahtine ja segane, et ootame ja vaatame. Igatahes ei pooldanud me taolise tingimusliku hoonestusõiguse lubamist. Garantii omaosaluse katmiseks sai ka Päkapiku lasteaed. See võimaldab taotleda remondiraha EL fondist. Infona oli komisjonis ka ühinenud valla struktuuride moodustamine, aga midagi täpsemalt me sellest veel ei tea. Saab olema huvitav näha, milles ikkagi praegu suudetakse kokku leppida.

Selleks korraks kõik. Järgmisel korral koguneme 28 märtsil ja loodetavasti hakkavad vahepeal tööle ka meie töörühmad.