Traditsioonid on need, mis meid tihtilugu edasi viivad. Seega sõime taaskord üheskoos jõulupraadi. Aga enne tegime natuke ka mõttetööd. Kuna komisjonides oli seekord läbivaks teemaks 2017 eelarve esimene lugemine, siis oli see ka meie arutelude pidepunktiks.

Kultuuri- ja spordikomisjon peatus pikemalt ka Tammemäe arendamisel. 2016 aastal oli eelarves ette nähtud 4500 € eskiisi tegemiseks. See sai valmis ja läks maksma 5400€. 2018 aastal on eelarves planeeritud ümberkorraldustöödeks 180 000€. Veel on vara vastata küsimusele, kuipalju ja mida selle raha eest reaalselt tehtud saab. Elioni maja remondiks on 2017 aasta eelarves ette nähtud 500 000€. Eksperthinnangul läheks maja remont maksma 1,6 milj. €, seejuures on esimese etapi maksumuseks minimaalselt 900 000€. Seega on juba praegu selge, et eelarves planeerituga ei ole võimalik lõpetada isegi projekti esimest etappi. Peale arutelu leidsime, et pole erilist mõtet ehitusega alustada, kui puuduvad vahendid konkreetse etapi valmimiseks.  Jalgpalliväljaku projekteerimine RVG juures on jäänud sootuks seisma. Sellel projektil puudub projektijuht, ehk siis pole aru saada, kes on vedaja. Oleme kuulnud erinevaid lubadusi kohtumisteks, aga tänaseks on selge, et reaalset arendustegevust ei toimu. 2017 aasta eelarves on ette nähtud kunstmurukattega jalgpalliväljaku rajamiseks 350 000€, millest 100 000 peaks tulema Jalgpalliliidult ja 250 000€ oleks valla omaosalus. Meil puudub igasugune arusaam, kas selle 350 000€ eest on üldse võimalik palliplats korralikult välja ehitada. Tuginedes varasematele kogemustele, on pea kõik valla objektid lõpuks planeeritust tunduvalt kallimaks läinud. Me ei toetanud jalgpalliväljaku ehitamise alustamist enne, kui on valminud projekt ja lõplikult selgunud maksumus. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku suunata palliplatsi 250 000€ Elioni maja remondiks. Kuna ka lisandunud summast jääb esimese etapi väljaehitamiseks väheks, siis kahtlesime suuresti selle sammu mõttekuses. Otsustasime teha ettepaneku 2017 aasta investeeringute kavast  välja arvata nii kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitamiseks ette nähtud 350 000€, kui ka Elioni maja renoveerimiseks ette nähtud 500 000€. Põhjendus. Jalgpalliväljaku loomiseks puudub tegelik ülevaade vajaminevatest vahenditest ja Elioni maja etapiliseks renoveerimiseks eelarves planeeritud vahenditest ei piisa. Investeeringute kavas ei ole mõtet kajastada summasid, mis ei vasta tegelikkusele.

Majanduskomisjoni eelarve prioriteediks on teede ja tänavate remont. Suuremat elevust tekitas seekord siiski algklasside maja krundi tasuta üleandmine riigile riigigümnaasiumi ehitamiseks. Iseenesest on tegu juba varasema lepingulise otsusega. Siiski tekkis meil küsimus, miks ikkagi tasuta? Oli juba lepingu sõlmimise ajal teada, et nii mõnedki teised omavalitsused müüsid oma maa riigile gümnaasiumi ehitamiseks. Ju siis oli tahtmine, saada omale riigigümnaasium, nii suur, et selle nimel oldi valmis sisuliselt kõigeks.

Siinkohal tekkis meil arutelu teemal, kas nüüd, kui Vabariigi Valitsus on vahetunud, oleks mõistlik valla ja haridusministeeriumi vaheline leping uuesti üle vaadata. Kasvõi selleks, et saaksime tunnistada, kõik on kõige paremas korras. Mingisuguste kuulujuttude tasemel on levinud info, et uus haridusminister ei olegi väga vaimustuses riigigümnaasiumide ideest. Sama teema tõusis ka eelarvekomisjonis. Vallavanem selgitas seal, et on sel teemal haridusministriga vestelnud ja  talle kinnitanud, et Rapla valla soov on endine. Telefonivestluses jõudsid nad ühisele arusaamisele, et riigigümnaasiumi projektiga jätkatakse seniseid kokkuleppeid järgides. Samas, kui põhiliseks argumendiks valla kahe gümnaasiumi lõpetamiseks on olnud rahaliste vahendite nappus ja tänane haridusminister on justkui lubanud munitsipaalgümnaasiumide toetuse suurenemist,  siis tekib küsimus, kas riigigümnaasium on endiselt meie jaoks parim lahendus? Kuigi eelarvekomisjoni esimees manitses seda teemat mitte tõstatama, otsustasime siiski teha hariduskomisjonile ettepaneku leping uuenenud tingimuste valguses taaskord üle vaadata.

Sotsiaalkomisjoni prioriteet eelarves on uus hooldekeskus. 2017 eelarves on planeeritud raha hoone projekteerimiseks. Samas on ikka veel segane seis maaga. Täna puudub vallal endiselt kokkulepe, mis võimaldaks ehitada hooldekeskuse haigla territooriumile. Lubadusi on antud, aga siiani pole need realiseerunud. Tekkis küsimus, et kui ka eelarve teiseks lugemiseks pole maa küsimus lahenenud, kas sel juhul on põhjendatud hooldekeskuse projekteerimiseks ettenähtud summa kajastamine investeringute tabelis või tuleks see viia eelarves reservfondi reale, mida saab kasutada alles siis, kui maa küsimused selged.

Hariduskomisjoni prioriteediks on koolide tugiteenuste arendamine. See on teema, millega tuleb tegeleda, sest vastasel juhul hakkab peagi kannatama hariduse kvaliteet. Üks asi on vajalikud ruumid. See mure saab võibolla tõesti lahenduse 2018 sügisest, kui alustab riigigümnaasium. Teine ja olulisemgi on vajaliku personali olemasolu. Täna nagu on ja ei ole ka. Logopeedid on meie suuremates koolides olemas. Samas on selgelt puudu abiõpetajatest, kes aitaks läbi viia tunde nendes klaasides, kus on suuremad probleemid HEV õpilastega. Selleks koolidel vahendeid ei ole. Vallavalitsuse seisukohalt peavad koolid ise oma prioriteedid paika panema. Ehk siis, preemiate arvelt on võimalik palgata abiõpetajaid. Iseenesest on see seisukoht üsnagi küüniline. Ei ole võimalik valida, kas õpetajate premeerimine või abiõpetajate palkamine Need mõlemad on olulised ja ühe asendamine teisega ei paranda olukorda üldiselt. Üsna pea jõuame sinnamaale, kus suured koolid peavad lisaks väikeklassidele avama ka väiksemaid, ca 10 õpilasega, klasse. Või peavad kõikides klassides olema abiõpetajad. Muidu lihtsalt pole enam võimalik õpetada. Siinkohal on oluline prognoos, mis ootab meid ees 4-5 aasta pärast. Taaskord tõstatus Raikküla Kooli  ja tema tuleviku küsimus. Kuna me ise sellest midagi ei tea, siis otsustasime kutsuda järgmiseks korraks külla Raikküla Kooli direktori Andres Muddi, kellelt saame juba otse küsida. Andrus lubas kutse edastamise enda ülesandeks võtta.

Eelarvekomisjon. Üheks teemaks oli maamaksu määr. Kuna meie vallas on kehtestatud maksimaalsed lubatud määrad, siis siinkohal muudatusi ei tehtud. Rohkem tekitas komisjonis arutelu garantii andmine 300 000 eurole, et osaleda tänavavalgustuse programmis. Iseenesest on oluline ära kasutada võimalused euroraha kaasamiseks, aga teisalt võivad seetõttu venima jääda meie omavahenditest planeeritavad investeeringud. Olime siiski seda meelt, et välisvahendite kasutamine on oluline ja selliste garantiide andmist tuleb toetada.

Veelkord peatusime ühinemisteemal. Kuigi volikogud langetavad otsused jõuluks, siis oma olemuslikult on need ikkagi tingimuslikud. Jõustumiseks on vajalik veel ka maavanema kinnitus. Ega me täpselt veel ei tea, kas ja kuidas hakkavad toimuma sundliitmised. Kaiu, Raikküla ja Rapla on oma otsused teinud ja meil jääb vaid oodata, kas ja kuidas lahendab Vabariigi Valitsus nendest otsustest tuleneva vastuolu haldusreformi seadusega. Veelkord konstateerisime, et tagamaa ühinemine keskusega on loomulik ja vajalik protsess. Meie teenused on läbipõimunud. Tegelikult ei ole võimalik arvutada hinda kõikidele keskuses asuvatele teenustale, mis on meid ümbritsevatele omavalitsustele justkui tasuta küttesaadavad. Kui me vaid suudaks selle teenuste kasutajate teadvusesse viia.

Aga selleks korraks on tõsist tööjuttu räägitud rohkem kui küll ja nüüd oli aeg asuda nautima ettekantud roogasid. Meie järgmine plaaniline kohtumine saab toimuma 24 jaanuaril.