Seekord pühendasime rohkem tähelepanu ühinevate valdade, Kaiu ja Raikküla, probleemidele ja tegemistele. Alati on hea küsida asjaosalistelt enestelt. Alustas Kaiu ja sõnajärje võtsid üle Erika ja Sulev. Teemad mida käsitleti said kirja järgmiselt:

• Kuigi täna Kaiu esindajad Raplat puudutavates küsimustes kaasa ei räägi, on teemad siiski huvipakkuvad. Peagi on need ju meie kõigi ühised probleemid. Loodetavasti ei kordu 4 aasta tagune stsenaarium, kus Vallakodanike Liit peale valimisvõitu erakondade poolt auti mängiti.
• Ühinemislepingusse said kirja kõik Kaiu valla allasutused ja nende jätkamine järgmise 4 aasta jooksul. See annab teatava kindlustunde.
• Suurim lahendamist vajav probleem on ühistransport. Tuleb välja, et laupäeviti ei saa inimesed näiteks Kaiust ja Kuimetsast Raplasse. Vajadus aga on olemas. Samas Vahastust Raplasse bussiga sõiduks kuluv 2 tundi on selgelt liiga pikk aeg.
• Kaiu Muusikakooli suhtes tuleb langetada otsus, kas on mõistlik jätkata iseseisvana või muuta filiaaliks. Täna on seal 12-13 last. Põhiline on tööjõukulu. Oluline, et muudatustest ei kaotaks lapsed.
• Raamatukogud teevad juba täna väga tihedat koostööd Rapla Keskraamatukoguga. Kas jätkavad iseseisvalt või filiaalidena, see polegi vast kõige olulisem. Vahastu raamatukogu töötab ka külakeskusena, kus inimesed kord kuus koguneda saavad.
• Rahvamajad toimetavad ja seal on olemas ka vajalik kaader.
• Kogukonna kaasamine. Priitahtlikel pritsimeestel on siin oluline roll. Paremini toimib vast Vahastus ja Kuimetsas. Kaius vähem. Seal kandis tegutseb aktiivselt Tolla külaselts. Külaliikumist toetatakse igal aastal valla eelarvest.
• Väiksemates valdades on ametnikud inimestele lähemal. Mis saab siis, kui see privileeg otsa saab? Küllap kohalikud aktivistid võtavad need ülesanded siis enda kanda.
• Kuimetsa kandi külade liikumine Kose poole ei ole üldiselt väga aktiivne. On mõned aktivistid, kes loodavad sellest pigem omakasu. Selgusetu on, miks hakati tegutsema viimasel minutil, kui Kaiu volikogu enam otsuseid langetada ei saa. Küllap see minekusoov selgub täpsemalt peale ühinemisi.
• Seltsielu eestvedajaid tuleb märgata ja toetada. See on see, mis maal veel alles on.
• Kihelkondliku kuuluvuse tunne on väga nõrk. Ainsaks sümboliks on Vahastu kirik, aga ka seda ei seostata kihelkonnaga.
• Lasteaias 42 last 3 rühmas. Olemas logopeed. Lasteaia hoone vajab hädasti remonti.
• Perearst võtab vastu 1 kord nädalas. Praegu lasteaias, aga kui vallamajas vabanevad ruumid, tuleks ta ümber kolida. Siis on lähemal keskusele ja abivajajatele. Vald panustab perearsti tegemistesse ruumide ja kommunaalkulude katmisega. Nii võiks see ka jätkuda.
• Apteegi lahkumisest on kahju, aga sinna pole midagi parata. Käive on nii väike, et sisulist huvi kellelgi seda teenust pakkuda ei ole.
• Postiteenus on raamatukogudes ja Kuimetsas erapoes.
• Elanike arv väheneb. 3-4 aastat tagasi oli see tendents tugevam, aga ka praegu lahkub vallast ca 20 inimest aastas. Inimesed liiguvad sinna, kus nad reaalselt tööl käivad ja elavad. Oma osa mängib ka Tallinna tasuta ühistransport.
• Sotsiaalteenuste osas on valusaks kohaks lastekaitsespetsialisti puudumine. On olemas noorsootöötaja 0,5 kohaga. Noorsootöö jaoks on ruumid, need vajavad sisustamist.
• Hooldekodu on korralik ja tegutsev. Umbes pooled klientidest oma valla kodanikud.
• Sotsiaalkortereid on, aga need halvas seisus.
• Karitsu veehoidla on korras ja suviti kasutatav. Kabli puhkekeskus vajab kordategemiseks investeeringuid.
• Koolimaja korrastamiseks on lootust saada projektiraha. Õpilasi ca 90. Uuendatud sai arvutipark.
• Aktiivsete inimeste soov enda eest seista väheneb pidevalt. Aina raskem on leida neid, kes sooviksid valimistel kandideerida.

Raikküla valla rõõmudest ja muredest rääkisid Anne ja Veiko.

• Vallas 3 suurt objekti, mis seotud muinsuskaitsega. Kabalas on olulise tähtsusega ka jõgi ja selle seisukord.
• Raikküla vald lubas 3 külal nende endi soove arvestades liituda Märjamaa vallaga. Oluline otsus, kuna inimeste usk, et nendest midagi sõltub, muutub seeläbi tugevamaks.
• Ei poolda raamatukogude filiaalideks muutmist. Omanäolisus on oluline. Raamatukogu juhataja ei ole maal pelgalt see, kes raamatuid laenutab. Tal on külaelus palju suurem roll täita.
• Kultuurielu korraldamine on usaldatud MTÜ-dele. Probleemiks on Raikküla Kultuurimajaga seonduv. Kultuurielu korraldav tuumik on sealt ära viidud. Tagasi tuua üsna raske. Samm sammult seda siiski tehakse. Raikküla Kultuurimaja on siiski sobivam paik erinevate kultuuriürituste korraldamiseks, kui vana Lipa koolimaja. Kultuurimaja kolimine lõhkus ära kohaliku kogukonna. Täna vald ja MTÜ vähemasti ei tööta teineteise vastu. Kultuuri tuleb siiski teha kultuurimajas.
• Rajati uus noortekeskus. Kahjuks sinna ei tekkinud loodetud külakeskust. Tühjale kohale niisama midagi ei teki.
• Ühinemine Rapla vallaga on ok. Toimetamised on läbipõimunud ja on igati mõistlik neid üheskoos korraldada.
• Kohalik külaelu ei ole see koht, mille arvelt saaks kokku hoida. Keegi peab piirkondlikku elu korraldama. Eriti veel suure valla tingimustes.
• Külaelu toetatakse eelarvest läbi MTÜ de.
• Spordielu on valla toimetada. Spordihoone haldab ka teisi spordirajatisi.
• Raikküla vald on moodustunud 3 kolhoosi baasil. Need mõjud on kohati veel siiani tunda. Õnneks ajapikku aina vähem. Kõik on kinni ikka suhtlemises.
• Lipa koolimaja on väärtus omaette. Muinsuskaitse all. Enam-vähem korras. Tulevikus võiks seal asuda loovus- /looduskeskus. Hea turunduse korral võiks see ennast ise ära majandada. Täna tegutseb seal üks väike lasteaiarühm. Aitab maja korras hoida. Samuti on seal Uku Masingu mälestustuba.
• Hooldekodu ei ole, aga pole otseselt ka vaja. Siinkohal aitab Rapla lähedus. Tamme külla on rajamisel eakate seltsimaja.
• Puudu on toetatud elamise teenus. Kuhu panna ema ja laps, kui nad tuleb eraldada vägivaldsest isast?
• Bussiliiklus Raplaga on korralik. Kantidevaheline puudub, aga vajadust justkui ka selle järgi ei ole.
• Kabalas on põhikool-lasteaed. Viimasel kokku 3 rühma filiaalidena kantides. Koolis 56 õpilast. Sel aastal lõpetas 9 ja alustab 13.
• Üheks tuntud paigaks on Pakamägi. Seda külastatakse, aga kaugeltki mitte niipalju, et peaks juurdepääsu piirama hakkama.
• Vajalik oleks “Sõpruse puiestee” väljaehitamine. See on kergliiklustee Raikkülast Raplasse. Raikküla teeb oma osa valla piirini ära.
• Kabala kooli all on ka ujula, aga see on kooli kõige kuivem koht. Odavam on lapsed ujumistundidesse vedada, kui see korda teha.

Usutavasti said kõik kohalolnud Raikküla ja Kaiu valla tegemistest toimetamistest rohkem teada.

Varasemalt olime kokku leppinud, et juunis paneme paika põhimõtted, kuidas sügisesteks valimisteks valimisnimekirjad koostame. Mõtete kogumiseks oli välja käidus 4 erinevat varianti:

• Nimekirja esimesed kaks on vallavanema ja volikogu esimehe kandidaadid, emb kumb esimesena. Kõik ülejäänud on tähestikulises järjekorras.
• On ainult nimekirja nr 1, kes samas võib, aga ei pruugi olla volikogu esimehe kandidaat.
• Nimekirja tipu moodustavad Rapla, Raikküla, Kaiu ja vajadusel ka Juuru number ühed, kõik teised on tähestikulises järjekorras.
• Kogu nimekiri on koostatud tähestikulises järjekorras.

Need neli varianti sai suuresti jagada veel kaheks, kas käime välja oma vallavanema ja volikogu esimehe kandidaadid või me ei tee seda ja on lihtsalt nimekirja nr.1.  Sellest lähtuvalt said kõik oma mõtted välja öelda:

• Kantide liidrid peaksid olema eesotsas.
• Rahvas tahab teada vallavanema kandidaati, meil pole põhjust seda varjata.
• Nimekirja alguses peaksid olema meie häältemagnetid, see aitab kohti juurde saada.
• Kohalikel valimistel valitakse rohkem inimest kui nimekirja.
• Tänane rahulolematus on tingitud vallavalitsuse liigsest politiseeritusest. Valides esimesena vallavanema, antakse seisukoht volikogu esimehe ja seega ka kogu volikogu olulisusele. Volikogu peab muutuma tugevamaks ja seega pole vaja välja reklaamida vallavanema kandidaati.
• Tavavalija ei süvene väga sisusse. Lähtub rohkem emotsioonidest. Volikogu esimees on koosoleku juhataja, volikogu töö korraldaja. Täitevvõim on vallavalitsuse käes. Peale valimisi läheb tänu haldusreformile kiireks. Meil pole aega enam vallavanemat konkursi korras otsima hakata.
• Volikogu esimehel ei ole alluvaid. Volikogu määrab arengustrateegiad, vallavalitsus korraldab.
• Ühinemise tingimustes pole meil enam aega rääkida demokraatiast.
• Täna langetab poliitilisi otsuseid vallavanem. See peaks olema aga volikogu ülesanne. kui valitsus on istungiteks dokumendid kehvasti ette valmistanud, siis peaks volikogu esimees sellesse sekkuma.
• Poliitilised valikud on volikogu käes, valitsusel on ettevalmistav roll.
• Volikogu ja tema komisjonide osatähtsus peab suurenema läbi inimeste teadlikuse tõusu. Kui volikogu ei süvene, muutub kummitempliks.
• Olulised on inimesed ja volikogu töö korraldamine.
• Juhid tuleks määrata, sest me rivistume ju kellegi taha. Me koondume oma juhi taha.
• Muudatused algavad mentaliteedist.
• Juhtide olemasolul on lihtsam kommunikeerida. Näitab kindlameelsust. Muidu jätame ebaleva seltskonna mulje.
• Loosungid tuleb vahest õhku lasta. Igasugused poliitmängud hakkavad tüütama.
• Koalitsioonileping ei ole arengudokument. Seda pole vaja. Teostame oma poliitikat läbi valla arengudokumentide.
• Kov valimised on isikuvalimised. Kui me juhte välja ei too, siis teevad teised seda meie eest läbi erinevte oletuste.
• Poliitilised figuurid ei ole iseenesest halvad, aga nad ei tohi olla nomenklatuuri marionetiks.
• Volikogu esimehe ja vallavanema nimetamisega saame tuua välja 2 tugevat isikut, kes on nimekirja ees.
• Nimekirja viimasele kohale võib kaaluda ka mõne jõulise naise paigutamist.
• Taktikat, kus nimetatakse ära vallavanema kandidaat kasutatakse seepärast, et see töötab. 4 aastat tagasi olid meil juhid paigas ja võitsime.
• Praegusel hetkel oleks liiga palju kaalul, et katsetama hakata.

Arvamuste paljusus ongi meie tugevus. Kõik said oma mõtted välja öelda ja lõpptulemusena jõudsime konsensuslikule otsusele. Me nimetame oma vallavanema ja volikogu esimehe kandidaadid. Nemad saavad nimekirjas 2 esimest kohta. Kumb on esimene, see otsus jääb järgmiseks koosolekuks. Järgmised kohad saavad liituvate valdade number ühed. Nimed ütlevad nad ise. Kõik ülejäänud on tähestikulises järjekorras.  Uuesti koguneme 13 juulil ja siis lisame põhimõttele ka nimed juurde.

Taaskord arutasime teemal, kas avaldada umbusaldust ka vallavanemale. Meil on neid, kes on selle sammu pooldajad, on kahtlejaid ja on ka vastuolijaid. Põhjused üheks või teiseks seisukohaks on erinevad. Fikseerime mõned nendest ka protokollis.

• Kas me teeme seda nüüd või ei tee üldse. Praegu on põhjused värsked, mis iganes hilisemal ajal on need juba ajaloo hõlma vajunud.
• Me tahame vallavanemale näidata “kollast kaarti”. Kas ja millised võiksid olla alternatiivid umbusalduse avaldamisele.
• Kas tänane vallavanem on hea juht ja väärib oma kohta?
• Täna oleme heas “laskepositsioonis”, kas on mõistlik ennast “eesrindele” mängida.
• On olemas eetilised piirid, millest üle minna ei saa.
• Umbusaldust ei tohi ette võtta poolikult. Meil peavad olema kõik sammud läbi mõeldud kuni oma vallavanema nimetamiseni välja. Vastasel juhul oleme omast võttest selili.
• Parim kaitse on rünnak, aga ei tohi kasutada põlenud maa taktikat.
• Midagi ei juhtu, kui anname umbusaldusavalduse sisse ja siis võtame mõne aja pärast tagasi.
• Umbusaldusavaldus ei ole “kollane kaart”. See on juba “punane”. See ei ole koht, kus mängitakse ehku peale. Kui teha, siis kindla tegevusplaani järgi ja kuni lõpuni, ehk oma vallavanema nimetamiseni.
• Millist effekti me tahame saada. Võibolla on seda ka mõnel muul viisil võimalik saavutada.
• Juba maikuine 3 liikme lahkumine Reformierakonna fraktsioonist on koalitsiooni vähe teisiti tööle pannud. Peame tunnistama, et iga päev, mil vallavanem oma kohal püsib, tiksub miinus. Mida kauem ta jätkab, seda sügavamalt tuleb taas hakata pinnale tõusma.
• Poliitilise kultuuri muutus hakkab meist enestest.
• Kui oleme oma vallavanema kandidaadi kokku leppinud, siis püüame ta ka kohe pukki panna.
• Umbusaldusavaldus oleks signaal vallavanemale, et peab arvestama ka teiste jõududega.

Mõtted hakkasid juba korduma ja tuli teha kokkuvõte. Meil ei ole täna konsensust avaldamaks umbusaldust vallavanemale. Tõdesime, et selliseid teemasid on parem arutada koosolekutel, kui meilitsi. Koos arutades on oma mõtteid lihtsam teistele selgitada. Juunikuisel volikogu istungil me vallavanemale umbusaldusavaldust ei esita. Oma järgmisel koosolekul, 13 juulil, arutame teemat veelkord.

Volikogus tuleb otsustamisele punkt, kas anda üksikotsusena garantii Elioni maja ja kultuurikeskuse renoveerimiseks. Eelmisel koosolekul olime seda meelt, et teema on võimalik eelarvestrateegiast lahutada. Paraku on taas tõeks saanud see, et planeeritud summa on suurenenud ja tuginedes varasematele kogemustele, suureneb veelgi. Täna taotleb vallavalitsus raha hoone renoveerimiseks, aga mitte sõnagi ei räägita sisustusest. Seega puudub meil tervikpilt objekti kogumaksumusest. Kõik see kokku on tekitanud küsimuse, kas ikka on mõtet kultuurikeskus eelarvestrateegiast eraldada. Unustada ei tohi ka hooldekeskust. Siiani on see olnud prioriteet nr 1. On väga kahtlane, kas kahe suure objekti ehitamiseks vallal ikka omavahendeid jätkub. Kas on mõistlik võtta laenu maksimaalse lubatud tasemeni. Meil on tulnud üsna tihti ühele või teisele objektile üksikotsusena raha juurde eraldada. Kui laenuvõimekus puudub, siis võime ilma jääda mõnest abiraha kasutamise võimalusest. Teisalt, kui me kultuurikeskusele raha üksikotsusena ei eralda, siis jääb see objekt seisma. Kas me seda ikka tahame? Arutasime teemat nii ja naa, aga päris ühesele seisukohale me ei jõudnud. Võimalusi on mitmeid ja need sõltuvad ka sellest, kas meil on volikogu istungil häälteenamus või mitte. Koosolekul me ühest otsust vastu ei võtnud. Kuidas keegi hääletab, see jäi lahtiseks.

Siinkohal lõpetasime. Meie koosolek oli kestnud juba üle 3 tunni ja seda on rohkem kui küll. Uuesti koguneme 13 juulil kell 18.00.

(Protokolli lisa. Veel pool tundi enne volikogu algust kogunesime kultuurikeskuse teemat arutama. Püüdsime lugeda kokku hääled ja arutasime ka võimalust kõik ühiselt erapooletuks jääda või siis punkt hoopis päevakorrast välja hääletada. Volikogu istungile läksime teadmisega, et võimalik on selles küsimuses tekitada patiseis. Leppisime kokku, et kui võimalik oleme vastu, aga kõik sõltub juba konkreetsest situatsioonist. Lõpuks läks kõik hoopis lihtsamalt. Kuna valitsuse poolt ei osanud keegi korrektselt seletada, miks on otsuse eelnõus kultuurikeskusele ette nähtud 2,8 milj.€, siis ei olnud ka kõik koalitsiooni esindajad selle otsuse eelnõu poolt.)