Nüüdseks on järgmiste KOV valimisteni jäänud juba alla aasta ja seetõttu käsitleme seda teemat nähtavasti kõigil meie järgnevatel koosolekutel. Seekord on meiega esimest korda liitunud Aare Heinvee ja Kaisa Kuusemets. Alustuseks kuulasimegi Aare mõtteid ja plaane seoses lähenevate valimistega: “Pärast vallavanema kohalt lahkumist olen olnud Riigikogus ja omavalitsuse tegemistest natuke kõrvale jäänud. Viimasel ajal on mulle selgeks saanud, et millegi muutmiseks, peab ise protsessis osalema. Eelolevatel valimistel tahan kindlasti kaasa lüüa. Praegu on selleks kaalumisel mitmed võimalused. Kas teha ise valimisliit või ühineda kellegagi. Erakonna nimekirjas kandideerimise jätaks viimaseks variandiks. Kahel valimisliidul on nähtavasti omad eelised, aga koostöö on kindlasti vajalik. Tänaseks ma veel mingisuguseid otsuseid langetanud ei ole. Oma tegevuses toetun kahele sambale- ettevõtlus ja haridus. Samas teemasid tuleb alati käsitleda kompaktselt.”

Kumb on parem, kas üks või mitu valimisliitu, konkureerimas erakondadega, sellele me vastust ei otsinud. Küllap on mõlemal variandil oma plussid ja miinused. Üks tugev valimisliit näitab erinevate inimeste koostöövõimet ja on ehk rahvale selgem. Kindel on see, et neid, kes valmis kandideerima, on piiratud hulk ja siinkohal hakkaksime mitme nimekirja puhul üksteisega inimeste pärast konkureerima. Mitme valimisliidu puhul tekib väga kergesti see meie-teie suhe. Eelmiste vaimiste kogemus näitab ka seda, et üsna oluline on välja minna täisnimekirjaga, ehk siis seekord minimaalselt 27 nime.

Kõigilt neilt, kes eelmisel korral kandideerisid Vallakodanike Liidu nimekirjas, küsiti esimesi mõtteid osalemaks 2017 kov valimistel. (kes pole seda kirja saanud, andke palun teada). Esimesed vastused on juba käes ja nii see nimekiri kujunema hakkabki.

Kuna aeg komisjonides toimunu arutlemiseks on seekord piiratud, siis peatusime ainult eelarvekomisjoni otsuste tutvustamisega. Olulisemad teemad olid päevakorras mitmes komisjonis ning hariduskomisjoni koosolek jäi hoopis ära.

Alustasime 2. lisaeelarvega. Kuna tulumaksu laekub prognoositust vähem (ca 100 000€), siis on sisuliselt tegemist üle pika aja negatiivse lisaeelarvega. Esialgu oli finantsjuhi soov see vastu võtta ühe lugemisega, kuid komisjonis otsustati siiski kahe lugemise kasuks. Isegi siis, kui on üsna selge, et parandusettepanekuid ei tule, ei tohi kelleltki ettepanekute tegemise võimalust ära võtta. Parandusettepanekute tegemise aeg on 07 november.

Pikem arutelu oli riigiteede võõrandamise teemal. Keskväljaku planeering on tehtud kahele poole Tallinna maanteed. Kuna vahele jääv lõik kuulub riigile, siis EAS sellele osale toetust anda ei saa. Kogu projekti maksumuseks on kavandatud 1,2 miljonit €, millest valla omaosalus on 200 000€. Kuna projekteeritav ala kuulub osaliselt riigile, siis vähendab EAS oma osalust 200 000 € võrra. See summa tuleks siis tasuda vallal. Et omaosalus ei suureneks, tuleks riigi tee omandada või taotleda sellele kasutusvalduse seadmist. Vallavanem tuli välja ettepanekuga omandada ühtekokku 1,2 km pikkune teelõik. See otsus tooks endaga kaasa ca 30 000€ eest talviseid hoolduskulusid aastas, pluss veel remondiga seotud väljaminekud. Selline lahendus ei oleks mõistlik, sest võrreldes EAS poolt saadava 200 000 euroga oleksime juba ca 7 aasta pärast miinuses. Tõdesime, et viga on tehtud juba keskväljaku projekteerimisel, kui on jäetud tähelepanuta, mida toob endaga kaasa riigitee kaasamine projekti. Maanteeamet peab tagama linnasisese transiitliikluse. Kuna Tallinna mnt selles lõigus transiitliikluseks avatud ei ole, siis on Maanteeameti soov teelõik vallale üle anda ja sellega oma kulutusi vähendada. Meil pole mingit põhjust sellise sooviga kaasa minna ja valla teehoolde kulutusi tõsta. Omandamisest mõistlikum on kasutusvalduse seadmine ja mida väiksemale teelõigule seda parem. Viimane toob endaga samuti kaasa hoolduskulud, aga need on tähtajalised. Peale pikka arutelu otsustati eelarvekomisjonis, et EAS ile antakse teada, et vald alustab kasutusvalduse seadmise ettevalmistamisega. See peaks tagama meile maksimaalse toetuse määra ja eks siis juba näis, kuhu lõpuks läbirääkimistega jõuame. Silmas peab pidama ka seda, et keskväljakute rahastamine on poliitiline otsus ja määratud summade vähendamine nii lihtsalt ei käigi.

Valitsus soovib maksta tasu neile, kes osalenud haldusreformi töörühmade töös. Idee võib olla isegi hea, aga summad, mis selleks planeeritud, on ebamõistlikult suured. Väga segased olid valitsuse selgitused, kuidas kompensatsiooniks määratud rahanumbriteni jõuti. Tuletasime meelde, et alles see oli, kui volikogu esimehe ja liikmete töötasu tõsteti põhjusel, et ees ootab haldusreform ja töökoormused tõusevad. Me ei pea mõistlikuks valitsemiskulude tõstmist (olgu või ühekordne) ajal, mil tulumaks väheneb. Samuti ei ole mingit vajadust neid summasid välja maksta käesoleva aasta eelarvest, kuna ühinemisläbirääkimised lõpevad alles aasta lõpus. Kui juhtrühm on lubaduse kompenseerimiseks andnud (millal ja kellele?), siis võib tehtud töö kompenseerida, aga seda ettenähtust tunduvalt madalamal tasemel. Näiteks juht 200 € ja lihtliikmed 100€ ning seda kõigile ühtlaselt. Igatahes lisaeelarvest võeti need kompensatsioonisummad seekord välja ja tehakse uus määrus.

Kalmistu arengukava, mis võimaldab selle üleandmise kogudusele. Esimesel lugemisel oli see eelmise aasta aprillis. Siis tegime ettepanekud, et vajaliku kontrollmehhansimi säilitamiseks tuleks kalmistu haldamiseks sõlmida pikaajaline rendileping.  Paraku pole see hästi võimalik, sest seda saab teha vaid avaliku vähempakkumise korras. Sellist teed ette võtta ei soovita. Kuna vastavalt seadusele saab kalmistu omanikuks olla kas omavalitsus või kogudus, siis soovitaksegi kogu kupatus lihtsalt üle anda. Samas ei pääse vald ei vastutusest ega edasisest rahastamisest. Arengukava on mõistlik kinnitada, sest see dokument otseselt omandit üle ei anna. Kas üldse on mõistlik kalmistu kogudusele üle anda või on võimalik kasutada mõnda muud koostöö vormi (pikaajaline koostööleping), seda tuleb edaspidi veel kaaluda.

Andrus tõstatas teema, millese tuleb tõsiselt suhtuda. Maksumaksjate arvu vähenemine. Mis on selle taga ja kuidas tendentsi muuta? Valitsus  konstateerib ainult fakti, et maksumaksjate arv väheneb, aga milliseid meetmeid võiks/tuleks rakendada vastupidise protsessi tekitamiseks? Edaspidi peame nähtavasti korraldama selleteemalised mõttetalgud, et mingisuguseid lahendusi välja pakkuda.  Lähenevate valimiste kontekstis on see oluline.

Seekord oli meiega kohtuma tulnud vallavalitsuse liige Karl Tamme. Range küsimuste vastuste vooru asemel toimus vaba mõttevahetus erinevatel teemadel. Siinkohal tänud Karlile, kes alustas väikese enesetutvustamisega. Edasi saime küsida meie:

Küsimus: kas oled koha vallavalitsuses saanud tänu parteile või ametialastele oskustele?

Vastus: ise loodan muidugi, et teine variant. Partei nimekirjast leiab kindlasti ka paremaid kandidaate, sama võib väita ka ametialastest oskustest lähtudes. Pigem sai määravaks hoopiski varasem koostöö Kalle Toometiga Kehtna vallas.

Küsimus: kas ja kuidas praegune valitsuse mudel töötab?

Vastus: suures osas on valitsuse/nõunike koosseis jäänud samaks läbi aegade. See määrab ka töökorralduse. Igasugused muudatused on väga rasked sündima. Valitsuse istungid on pikad ja võtavad aega rohkem, kui esialgu võis eeldada. Nõunikud peavad teemad lahti seletama nii, et ka võhikud sellest aru saaksid. Siinkohal arutlesime uue valitsuse mudeli ja seniste kogemuste üle veidi pikemalt. Ametnikele on nähtavasti tööd juurde tulnud, sest nemad peavad lahti seletama otsuste sisu. Ei piisa pelgalt numbritest. Valitsus peaks teema päevakorrast välja jätma juhul, kui seletuskiri ei võimalda varasemat ettevalmistust. Siiani püütakse siiski veel otsusteni jõuda saades kohapeal suulisi selgitusi. Ametnike koormuse suurenemist ei tohiks võtta lisatööna, vaid see ongi nende ülesanne. Teatud küsimusi selline valitsemise mudel tekitab. Kas on tegemist lisabürokraatiaga, kas vallavalitsuse liikmed peaksid teemat kaitsma ka komisjonides jne. Küsimusi on kindlasti veel. Tänases seisus toimetab vallavalitsus sõelana ettevalmistusprotsessis, muutes teemade käsitluse arusaadavamaks. Samas tundub meile, et kohati on eelnõude ettevalmistuse tase langenud.

Küsimus: kas vallavalitsuse moodustamise mudeli valiku üheks põhjuseks võis olla vallavanema soov moodustada omale mugavam tööorgan?

Vastus: ma ei ole selles kindel, aga vastu vaielda ka ei oska. Kui ka oli soov omale mugavusvalitsus luua, siis täitunud see pigem ei ole. Tunnen Kalle tööstiili juba varasemast ajast. Tänased pikad valitsuse istungid mugavusvalitsuse olemust ei kinnita. Pigem peab vallavanem vaeva nägema, et küsimused vastatud saaksid.

Küsimus: tuginedes oma kogemustele oskad ehk hinnata, kas ja kui palju erinevad Rapla ja Kehtna valla juhtimisstiilid.

Vastus: vahe on väga suur. Raplas on poliitilise tasandi juhtimine, Kehtnas jätkus seda vaid vallavanema valimisteni. Edasi toimus töö ühise laua taga. Raplas tegeletakse Kehtnaga võrreldes justkui suuremate, sisulisemate ja olulisemate teemadega. Rapla võimalused on tunduvalt suuremad. Kehtnas on vähem võimalusi, vähem poliitkat, rohkem üksmeelt.

Küsimus: mida arvad ühineisprotsessist ja sellest, et Rapla on justkui “pailapsest paluja”, kes ühinemise nimel kõigega nõus.

Vastus: Reformierakonna ühimeist pooldavat agendat ma endaga kaasas ei kanna. Teoreetiliselt poleks Raplal kellegagi vaja ühineda, kui siis ainult Kaereperega. Kui ühinemisläbirääkimisi peetakse, siis on normaalne, et päris ülbelt, stiilis, kui meiega nõustuste, siis ühinege, neid läbi viia ei saa. Samas pole mingit põhjust ka kõigege nõustude. Tekkima peaks ikka loogiline terviklik omavalitsus. Kehtna vastuseis ühinemisele tuleneb pigem ametnike hirmust oma töökoht kaotada.  Siinkohal tekkis ühinemiste teemal laiem arutelu. Probleemiks on eesmärkide puudumine. Keegi ei räägi sellest, kuidas kvantiteet kvaliteediks muuta, kuidas haridus, sotsiaal ja teised valdkonnad ühinenud omavalitsuses paremini toimima hakkaksid. Kahjuks ei räägita veel ka ühtse struktuuri loomisest, vallamaja paiknemisest ja muudest olulistest asjadest. Küll aga arutatakse selle üle, kuidas kasutada ühinemistoetusena saadavat raha.

Küsimus: mida soovid saavutada valitsuse liikmena selle aasta jooksul?

Vastus: minu vastutusalad on kultuur, sport, noored. Kahe esimese vahel on kujunenud teatavat laadi vastaseis. Tahaks osapooled tuua ühise laua taha ja ehitada nende vahele nn üksteisemõistmise sild. Tegemist ei ole mitte niivõrd vaenuga, kuivõrd möödarääkimistega. Erinevad arusaamad saab selgeks rääkida vaid ühise laua taga. Kindlasti soovin edasi anda ka oma kogemusi, mida olen omandanud nii Reformierakonnas, Kehtna vallas, kui ka eraettevõtjana.

Küsimus: mida arvad RVG juurde planeeritavast jalgpalliväljakust ja õuela planeeringust.

Vastus: see teema jõudis valitsusse alles eile (24.10.2016). Iseenesest on tegu vajaliku objektiga. Siinkohal tekkis sellel teemal üldine arutelu. Alustuseks idee tutvustamise kord. Ei saa olla nii, et asjaoselised kuulevad plaanist alles siis, kui juba on vaja langetada otsus. Normaalne oleks nemad kaasata ettevalmistusprotsessi kohe algusest. Siis on ka suurem lootus kõiki osapooli rahuldavale lõpplahendusele. Aare tuletas meelde vanemaid planeeringuid ja plaane. Jalgpallistaadionite kompleksi asukohaks on juba pikemat aega olnud RÜG territoorium. Nüüd, kui RXT neile loodud mäge enam aktiivselt ei kasuta, võiks hoopis nende plaanidega edasi minna. Praegu on see teema valitsuses veel info tasandil.

Aeg huvitavas vestlusringis oli möödunud kiiresti ja siinkohal selleks korraks lõpetasime.

Protokolli redigeerimise etapis lisas Aare oma mõtted valitsuse teemal:

Kirjutan oma mõtetest valitsuse teemadel. Ilmselt olete selle omakeskis üksipulgi läbi arutanud ja lisan vaid veidi arutlust. Kuna Hans on valitsuses, siis ka temalt olete ilmselt palju vastuseid saanud.

Alustaksin valitsuse eesmärgist. Kas tõesti sõel ettevalmistusprotsessis (Karli sõnad) või vastutuse hajutamine? Või kaval käik valimiseelses perioodis, et võimalikku kriitikat opositsioonierakonnalt vähendada?

Karli kehakeel reetis tema ebamugavat olekut. Ju oli põhjust. Varasem töökogemus andis talle võimaluse kriitliselt suhtuda praegustesse valla ametnikesse, et tuleks tuulutada. Samas nimetas Rapla kui omavalitsuse tegevust tase kõrgemaks Kehtnast ja teistest Raplamaa KOV-idest. Olid Toometiga koos Kehtnas, mis segas neid sealset töökorraldust parandamast, kuid Rapla ametnikke võis kritiseerida ja pooli (?) välja vahetada. Kas nüüd tuuakse eesrindlikud Kehtna kogemused Raplasse, kuid kuulu järgi olid nad mõlemad viimastel valimistel põrujad? Karl olevat edukas ettevõtja Norras, kuid ma ei tea täpsemalt. Millega seletada rollikonflikti, et väheneva inimestearvuga ja töökohti kaotava Rapla valla juhtimiskulud pidevalt suurenevad ja ta ise annab selleks ettevõtjana panuse?

Ma ei suuda päriselt aru saada valitsuse otsustusprotsessist. Et istungid venivad. Tulevad põhjalikud seletuskirjad (et võhikud aru saaksid -Karli sõnad). Istung ei saa ju olla algtaseme koolitus, taust ja õigusruum peaks varasemalt selge olema. Siis on ka “sõelal” mõte ja siis istungid ei veni. Kontekst niikuinii puudub.

Et käsuliin selge oleks, kas valitsuse liikmetel on ametijuhend, et nende tegevusest aru saada ja kas neil on ka alluvaid? Kas nad on spetsialistid “üliolulise” haldusreformi teemadel ja nende roll selles?

Olen nõus Alariga, et see omamoodi sotsiaalne eksperiment on (ehk loksub paika), kuid kas see pidi Raplas olema? Olles omal ajal tööl, oli mul pidevalt “tarku nõuandjaid”, kes analoogset juhtimisstiili soovitasid. Valdavalt partei taustaga nõuandjad. Ei siis, ega ka praegu pea seda õigustatuks, kuid uus olukord on tõesti pärast haldusreformi.

Jutt läks vist pikale! :)