Osalejad:  Alar Mutli, Heiti Vahtra, Piret Minn, Age Rebel, Age Kilter, Erti Suurtalu, Andrus Tamm, Marit Tõnnus, Jane Schelejev, Piia Abel, Kaidi Mikkus, Tanel Kuusemets, Kaisa Kuusemets, Anne Leht, Ain Mihkelson, Margit Pärna.

Alustab Piret.

• Nii Linnade Liidust, kui ka ROL-ist on tulnud infot osavaldade erinevatest rakendamistest. Meie mudeli puhul osaleb osavallakogu omavalitsuse töös rohkem läbi info vahendamise. Edaspidi jõuavad komisjonide päevakorrad ja protokollid ka osavallakogu esimeesteni. Neil on vaba voli selle info kasutamiseks. Samas on neid valdu, kus osavallad tegutsevad suhteliselt iseseisvalt ja oma eelarvega. See loob uued reeglid ja nähtavasti kulub rohkem energiat ka administreerimisele. Eks aeg näitab, millised mudelid paremini tööle hakkavad. Aga mida lihtsam on organisatsioon, seda väiksemad on selle ülalpidamiskulud.
• Volikogu päevakorrad on väga pikad. Praegu paratamatu ja seotud ühinemisjärgselt erinevate dokumentide ühtlustamisega.
• Ühinenud valdadel on erinevad toetusmäärad. Need tuleb ühtlustada. Kuigi soov on ühtlustada määrad kõrgemal tasemel, siis tuleb vahel teha ka kaalutud otsuseid. Rahaliselt võib olla päris suur erinevus, kas tõsta Raplas kehtinud määra või langetada natuke mõne ühinenud valla toetust, kui see oli parajasti kõige kõrgem.
• Käivad konkursid ametikohtade täitmiseks. Arendusnõunikuna asub tööle Heiti. Siinkohal andis ta teada, et igasuguste kahtlustuste ennetamiseks tagandab ta ennast nii kultuurikomisjonist, kui ka meie liidu tegemistest. Sellest on küll kahju, aga saame aru.
• Sümboolikakonkurss on lõppenud. Millised saavad olema meie vapp ja lipp, see selgub natuke hiljem. Rahvahääletusel oli selgeks favoriidiks silla sümboolika. Paraku heraldikanõukogu leidis sellel väga palju puudusi. Nii võitis konkursi kavand, mille kiitis heaks heraldikanõukogu. Rahva lemmiku autorile anti aega töö ümbertegemiseks ja nõuetele vastavusse viimiseks. Seejärel esitatakse mõlemad tööd veelkord rahvale hääletamiseks. Vaja on saada selgust, kas peale vigade kõrvaldamist on töö esialgne mõte säilinud ja endiselt inimestele meeltmööda. Lõpliku loa sümboolika kasutuselevõtuks annab ikkagi heraldikakomisjon. Aga teoreetiliselt on täitsa võimalik, et konkursi komisjonis esikoha pälvinud töö ei saa meie valla sümboolika autoriks. Või siis vastupidi, valla sümboolika pole võitnud konkurssi.
• Valitsuses alustatakse sisemiste mängureeglite Et kõigile oleks selge, mis ajaks tuleb kinnitada komisjonide päevakorrad või edastada eelnõud. Need tärminid peaks olema ka komisjonide põhimäärustes.
• Eelnõude seletuskirjad ei vasta veel ootustele. Plaanis on välja töötada seletuskirjade põhjad. Siinkohal on kindlasti kasu ka komisjonide esimeeste koostööst ametnikega, et selgelt väljendada soovitud lõpptulemust.
• Jäätmejaama tulevik. Täna kuulub see omavalitsusele, kas see peaks olema ka tulevikus nii?
• Kui selgub Varahalduse juht, siis võiksime ta kutsuda oma koosolekule. Meil on olnud erinevad arusaamad selle üksuse toimimisest.
• Segadused, mis tekkisid tunnustamiste osas, on tänaseks lahenduse leidnud. Siinkohal aitab ainult vahetu suhtlemine.
• RG ja RTG teemadel rääkis Ain, kelle eestvedamisel said kokku mõlema kooli esindajad, lisaks veel vallavanem ja hariduskomisjoni esimees. Sellises koosseisus toimus kohtumine esmakordselt. Inimesed said oma mõtted välja öelda. Otsime pidevalt paremaid lahendusi. Üheks ideeks on luua täiskasvanute hariduskeskus. Kuna Rapla puhul on kahe kooli liitmisel tegemist teatud mõttes eksperimendiga, siis peaksime koos ministeeriumiga otsima lahendusi, mis oleks edaspidi kasuks ka teistele, kes sama tee ette võtavad. Kõige suuremaks vastuoluks on tänaseni jäänud ruumilahendus. RG õpilastele ei ole vastuvõetav, et nad ei saa päris oma isiklikke klassiruume. Ministeerium ei pea seda vajalikuks ja eelistab pigem mõõdukat segunemist. Omaette temaatika on õpetajad ja puudulik poolelijäänud põhikooli jätkamise tugisüsteemi puudulikkus.

Kultuurikomisjon:

• Heiti tutvustas viimast korda komisjonis toimunut. Vastu võeti komisjoni põhimäärus.
• Anti ülevaade sümboolikakonkursist.
• Arutleti Rapla Teataja tuleviku üle. Lehe kolleegium on vastu võtnud otsuse, et kommertsreklaami enam ei edastata. Esialgu sõlmiti väljaandjaga pooleaastane leping. Selle aja jooksul töötatakse välja tulevikustsenaarium. Oluline, et leht ei muutuks Tallinna TV taoliseks häälekandjaks, vaid jääks ikka valla info jagamise kohaks. Praegu kulub vallas lehe ülalpidamisele 48 000€.
• Tulemas on erinevad tähtpäevad: Mahtra sõda ja nn algklasside maja juubel. Taas tuli jutuks valla mälukeskuse asutamine.

Majanduskomisjon:

• Planeeringuseadusest tulenevalt ja menetlemise kiirendamiseks delegeerib volikogu üldplaneeringutele vastavate detailplaneeringute algatamise ja vastuvõtmise vallavalitsusele. Majanduskomisjonist hakkavad need siiski läbi käima, et volikogu liikmetel oleks mingisugunegi info.
• Anti nõusolek Juuru Rahvamaja põranda renoveerimiseks.
• Nii meie keskväljak kui ka kultuurikeskuse renoveerimine läksid mõnevõrra kallimaks. Komisjon oli nõus kallinenud hinnapakkumistega ja remonditööde alustamisega. Nende töödega saab alustada, kui ka volikogu sellega nõus on.
• Anti luba riigihanke korraldamiseks leidmaks vallavalitsusele tööruume. Siinkohal on jutuks ikkagi riigimaja üks korrus. Kas kolmas või neljas? Kolmandal korrusel asusid maavanema tööruumid, mis oma olemuselt on päris esinduslikud. Neljanda korruse eeliseks on see, et ei ole läbikäidav. Seal saab ruumiplaneeringu teha vastavalt oma vajadustele. Kolmanda korruse esinduslikud tööruumid lähevad sellega küll nähtavasti kaotsi, aga kas üldse peab ühel avalik-õigusliku institutsiooni juhil olema glamuurne kabinet? Palju parem on hoopis mõõdukas disain, ehk siis hea maitse järgi on vähem hoopis rohkem.
• Harjumaa Ühistranspordikeskusega Teema on tekitanud küsimusi, et mida me sellest saame. Kulud on lihtsasti arvutatavad, aga tulud? Kuidas arvutada mitteliitumisel saamata jäävat tulu? Vast on ikka parem, kui piirkonna ühistransporti korraldab üks tugev organisatsioon, mitte igaüks eraldi. Ajalugu on näidanud, et valla piirid tulevad väga kergesti vastu. Ühistranspordikeskuse tugevusse saame ka ise panustada, olles selle liikmed.
• Mahlamäe katlamaja on pankrotivarana hinnatud 95 000 eurole. Endiselt on see lahtiste avadega ja ohtlik. Omanikule, antud juhul siis pankrotihaldurile, tuleks teha ettekirjutus avade sulgemiseks. Kui ei reageeri, siis hoiatus ja asendustäitmine. Meie lõppeesmärk peaks olema puhas plats. Samas 95 000€ eest seda lammutamiseks osta, pole kindlasti mitte mõistlik.

Sotsiaalkomisjon.

• Arutati põhimäärust.
• Esitati volikogule vastuvõtmiseks eluasemeruumide piirtoetusmäärade kehtestamise määrus.
• Hooldekeskus. Selle teemaga peame edasi minema. Tõstatame selle ka koalitsioonis, et saaks kokku leppida juba mingisugused ajalised eesmärgid. Lähiajal toimub kohtumine ettevõtjaga, kes on huvitatud Raplasse hooldekodu rajamisest.

Hariduskomisjon:

• Põhiline teema seotud RTG tegevuse lõpetamisega. Komisjonis käis oma mittestatsionaarse hariduse omandamise võimalusi tutvustamas riigigümnaasiumi esindajad. Teema jõuab volikokku esimesele lugemisele.
• Kinnitati volikogu esindajad koolide hoolekogudesse. Sidususe parandamiseks kuuluvad volikogu esindajad hoolekogudes ka hariduskomisjoni.

Eelarve- ja arengukomisjon:

• Enamus teemasid, mis olid eelarvekomisjonis, leidsid varasemat käsitlemist ka teistes komisjonides.
• Pikalt debateeriti volikogu tasude ja hüvituste Koalitsioonis on summad kokku lepitud. Lisandus veel 25€/kuus komisjonide liikmetele, kes ei kuulu volikogusse. Uue määrusega nähakse ette ka maksmine kord kuus neile, kes moel või teisel on volikogu/komisjoni tööst osa võtnud. Meie eesmärk on olnud administreerimise lihtsus. Tasu osalemise eest teeb selle administreerimise mõnevõrra keerukamaks. Samas eelarvekomisjonis jäi osalemise arvestus enamuse nõusolekul sisse. Eesmärgiks peaks olema selle teema arutelu lõpetamine ja volikogus määruse kinnitamine. Kui hakkame tasusi ja hüvitusi kehtestama järgmisele koosseisule, siis naaseme ka osalemise teema juurde tagasi.

Seekord lõpetasime aruteluga RÜG direktrissi vahetuse teemal. Meil on ses suhtes erinevaid arvamusi. Ühel meelel oleme aga selles, et kõikidel on õigus oma arvamusele ja kõikidel on õigus oma arvamust avaldada. Igasugune tagasiside, ja tegelikult just kriitiline, on alati oodatud.

Selleks korraks lõpetasime. Järgmine kord taas 20 veebruaril.