Osalejad:  Alar Mutli, Piret Minn, Erti Suurtalu, Andrus Tamm, Ain Mihkelson, Ülo Sild, Jaanus Piirimees, Age Kilter, Margit Pärna, Urve Uusberg, Kaisa Kuusemets, Tanel Kuusemets, Jane Schelejev, Marit Tõnnus, Margus Oberschneider.

Kuna Piret oli kohtumisel Jaak Aabiga ja natuke hilines, siis alustasime RTG teemadel. Oleme seda oma seltskonnas mitmeid kordi arutanud, aga arvestades, et volikogu peab oma otsuse tegema märtsis, siis rääkisime sellest veelkord. Ühtset tõde selles küsimuses ei ole ega saagi olema. Koalitsioon otsustas, et kõik hääletavad oma parema äranägemise järgi. Nii meiegi. Arutame ja selgitame omi seisukohti, aga ühist positsiooni hääletamiseks ei kujunda. Märtsiga see teema kindlasti veel ei lõpe.

Mittestatsionaarse haridusega meie vallas peame edasi tegelema igal juhul, olgu siis kooli pidajaks vald või riik. Hariduskomisjon arutas samuti seda küsimust. Põhiline rõhk oli seekord üleminekuajal ja selle rakendamise otstarbekusel. Häältega 9:4 otsustati esitada volikogule kehtestamiseks määruse eelnõu, mille kohaselt lõpeb RTG tegevus käesoleva aasta 31 augustil.

Piret jõudis kohtumiselt ministriga tagasi ja ühines meiega. Arutati piirkondliku konkurentsivõime tõstmise (PKT) vooruga seotud probleeme. Projektid, meil siis Kastani tn ja keskväljak, on läinud planeeritust kallimaks ja kuna raha on üle, kas oleks võimalik saada lisakompensatsiooni. Kohe ära ei öeldud. Samas on teada, et tuleb ka uus taotlusvoor.  Teemaks oli ka ARK ja passilaud. Erinevate liigutamiste käigus on need kaks asutust sattunud asukoha mõttes täiesti vastupidiselt loogilisele lahendusele. Nii võiks passilaud olla kesklinnas ja ARK siis politseimajas. Täna on täpselt vastupidi. Ehk ajapikku võidab taas kaine mõistus.

Hange vallavalitsuse töökohtade leidmiseks valmistas pettumuse. Vaatamata suulistel läbirääkimistel kokkulepitule oli ametliku pakkumise hind ca 50% kõrgem. Püüame kohtuda RKAS esindajaga ja aru saada, millest on tingitud selline hinnatõus. Kui hind ei muutu, tuleb see pakkumisvoor kuulutada kehtetuks ja vaadata, mis saab edasi. Oma pakkumise tegi ka Ärimaja.

Perearstikeskuse kolimine haigla ruumidesse läheb esialgselt planeeritust kallimaks. Vallalt soovitakse saada 319 000 €. Ühtegi varasemat kokkulepet, et projekti kallinemisel peab vald panustama, pole olnud. Volikogu eelmine koosseis andis garantii Perearstikeskusele omapoolseks rendi osaliseks tasumiseks. Teema on üsna värske ja küllap saab siin veel küsida ja vaielda. Esmapilgul küll ei tundu, et vald peaks selles projektis omaosalusega osalema.

Endiselt on teemaks Härglas lubjakivimaardla avamise taotlus. See on küll veel Keskkonnaameti menetleda, aga ükskord jõuab see ka volikokku seisukoha võtmiseks. Kunagi on uuringuteks küsitud luba 100 ha ulatuses. Keskkonnamõjude hinnang (KMH) tuleb kindlasti teha, kui kaevanduse ala on üle 25 ha. Tänane taotlus on 20 ha. Nähtavasti on see ala valitud teadlikult vältimaks KMH-d. Tahame volikogu tasandil juba varakult teada anda, et vaatamata seaduses nõutule soovime igal juhul enne kooskõlastuse andmist KMH-d. Et hiljem ei tuleks üllatusi. Me peaks jõudma selleni, et enne omavalitsuselt kooskõlastuse küsimist, on kasusaaja, antud juhul siis kaevandaja, jõudnud kokkuleppele ka kohaliku kogukonnaga. Muidu on nii, et üks võtab kasumi ja lahkub, aga kohalikele jäävad vaid keskkonnaga seotud probleemid. Ka mõjupiirkonna elanikud peaksid olema haaratud kasusaajate ringi, ehk siis saama talumistasu.

Läbirääkimised käivad RB asjus. Raplasse peaks tulema reisiterminal. Depoo asukoht otsustatakse Balti riikides ühiselt. Eesti on omalt poolt välja pakkunud Rapla. Kaubaterminali puhul on räägitud Järvakandist.

Kabli puhkekeskuse puhul on täna õhus variant, et Kaiu inimesed moodustavad MTÜ ja läbi selle võtavad ka haldamiskohustuse. Täna on uurimisel juriidilised nüansid, et ei peaks korraldama hanget. Igatahes ei peaks see objekt olema valla hallata.

Endiselt tegeletakse Purila pelletitehase probleemidega. Toimuvad kohtumised erinevatel tasanditel ja püütakse leida rahuldavad lahendused.

Järlepa ja Mahtra kandi külad peavad plaani liituda Kohila vallaga. Kui Järlepa puhul on see veel mõistetav, siis Mahtra eraldumine enam mitte. Teema tuleb tõstatada ROL is. Eesmärk on jõuda kokkuleppele, et vallad ise ei soodustaks maakonnasiseselt külade valdadevahelist liikumist.

Eelarvest rääkis Andrus. Vastuvõtmisega ei tohiks probleeme tulla. Ettevalmistustöö on olnud kiitustvääriv. Sama ka erinevate töökordade ja põhimäärustega. Muudatusettepanekute arutelud on olnud kiired ja konstruktiivsed. Kahe lugemise vahel oli suuremaks muudatuseks Juuru kooli remondiks eraldatud 1,8 milj.€, millest ca 700 000€ tuleb Innovelt. Kuigi senini me selle investeeringuga arvestanud ei ole, siis tuleb tõdeda, et selle kooli olukord on niivõrd kriitiline, et ilma kiire sekkumiseta võib juhtuda nii, et vanemad viivad oma lapsed mujale. Kaasavasse eelarvesse on laekunud 18 taotlust. Piirkondlike taotluste jaotus tuleks jätta sealsetele osavallakogudele.

Majanduskomisjonis oli teemaks eelisostu kasutamine Tallina mnt 12 hoone (SEB) ostuks. Vist oli tegemist väikese meeltesegaduse hetkega, sest järgmisel päeval laitis eelarvekomisjon selle mõtte maha. Ajalooliselt on vald juba korra proovinud selle hoone puhul eesõigust kasutada. Siis jäi tehing tegemata, sest teatamisega hilineti 1 päeva võrra. Aga kuna vallal puudub vajadus kasutada seda hoonet vallavalitsemise eesmärkide täitmiseks, siis pole põhjust ka eesostuõiguse kasutamiseks.

Kultuurikomisjonis oli keskseks teemaks valla sümboolika valimine. Toimus hääletus ja suurema toetuse sai sinine variant. Lõplik valik tehakse volikogus.

Ühisgümnaasiumi direktoriks kandideeris 4 inimest. Kaks said edasi vestlusvoorudesse. Selle käigus kohtusid kandidaadid õpilastega, koolipere ja hoolekoguga. Viimasena vesteldi komisjoniga. Enne pühi saab kool uue direktori.

Selleks korraks kõik. Järgmine kord kohtume 24 aprillil.