Osalejad:  Alar Mutli, Piret Minn, Erti Suurtalu, Andrus Tamm, Kaisa Kuusemets, Tanel Kuusemets, Anne-Ly Pedaja, Margit Pärna, Piia Abel, Margus Oberschneider, Anne Leht.

 

Päeval saime vallamajas kokku HTM esindajatega. Teemaks ikka RTG. Seekord osalesid valla poolt aruteluringis ka Margus Jaanson ja Aare Heinvee. Taaskord arutasime, milline peaks olema RTG tulevik.

 

Vahepeal oli Piret kohtunud ka ministri Mailis Repsiga. Valimised on lähenemas. Kuidas muidu seletada seda, et ministri suhtumine erines suuresti sellest, mida oleme siiani ametnike käest kuulnud. Meie seekordsel kohtumisel valitses rahulik õhkkond ja mõlemapoolse kokkuleppeni jõudmise soov. Kuna Vello Kübar on ette heitnud, et vald suhtleb ministeeriumis vaid nendega, kes soovivad RTG tegevuse kiiresti lõpetada, siis oli seekord kutsutud ka Erkki Piisang, kes on nn hariduskeskuste konseptsiooni eestvedaja. Meile tutvustati seda teemat, mis oma olemuselt on nii uus, et isegi  vedav töörühm on ministeeriumis alles loomisel. Samas esialgse info annab lootust, et see variant rakendudes annaks nn pehme maandumise neile RTG õppuritele, kes oma tulevikku RG-ga siduda ei taha. Kui varem sooviti meilt otsust, lõpetada RTG tegevus alates 31.08.2019, juunis ja esitati ka tabel võimalike finantsmõjudega, siis nüüd jõudsime niikaugele, et sõlmime olemasolevale kokkuleppele lisa, milles näeme ette RTG kui institutsiooni tegevuse lõpetamise 2 aasta jooksul ja ka üleminekuajal kavandatavad tegevused. Suulise kokkuleppe kohaselt RTG ei võta vastu uusi õppureid alates 2019 aasta sügisest ja alates 31.08.2020 lõpetab tegevuse. Mingeid sanktsioone meile selle aja jooksul ei rakendata.  Kõik laua taga olnud valla esindajad olid nõus tegema tööd selle nimel, et antud kokkuleppe lisa saaks allkirjastatud selle aasta oktoobris. HTM esindajad saadavad veel juunis meile kokkuleppe lisa omapoolse nägemuse. Seega teema arutelu erinevates vormides veel jätkub, aga oktoobri näol on paika pandud tärmin, mis ajaks peaksime langetama tulevikuotsused.

 

Perearstikeskus kolib oma ruumidest haiglasse. Ümbertööde korraldamiseks taotles SA Raplamaa Haigla vahendeid projektist. Nagu ikka, lähevad tööd esialgselt planeeritust kallimaks. Täna toimuvad vaidlused selle üle, kes ja kuipalju peaks kallinemist kompenseerima. Haigla näeks hea meelega, et seda teeksid omavalitsused. Kehtna vald ongi oma eelarvest küsitud summa eraldanud. Meie arust see probleem nii lihtne pole. Tõsi on see, et perearstide ja haigla koostöö ühes majas tekitab positiivse sümbioosi mõlemale osapoolele. Selle raha eest olemasoleva maja remondiga me seda efekti ei saavuta. Samas on nii Perearstikeskus kui ka SA iseseisvad asutused. Nende poolt renoveeritav hoone ei kuulu kuidagi vallale. Kas ja kuidas on võimalik investeerida kolmandale osapoolele kuuluvasse kinisvarasse. Nähtavasti saab, aga kindlasti tekitab see küsimusi. Oleme pigem seisukohal, et investeeringu kallinemine peaks kajastuma üürihinnas. Haigla esindaja lubas teha omapoolsed arvutused, et juhul kui nad võtavad laenu finantsasutusest, siis kui suur saab üür valla jaoks erinevate variantide korral olema. Mida kallimaks läheb hoone, seda vähem saavad nad investeerida vajalikesse seadmetesse. Teema juurde tullakse tagasi, kui haigla finantsjuht on teinud omapoolsed rendiarvutused.

 

Varahaldus. Uueks juhiks on saanud Margit ja tema meile firma tänast päeva ja tulevikku tutvustaski. Ettevõte tegutseb tegelikult 2004 aastast. Loodi trasside väljaehitamiseks. Vahepeal olnud varjusurmas ja viimasel ajal tegelenud Rapla linnas ja vallas erinevate heakorrateemadega. Tänaseks on lisandunud ka Juuru, Kaiu, Raikküla. Korjab kokku kõik need tööd, mis ei kuulu ei hariduse-, kultuuri- ega ka sotsiaalvaldkonda. Samuti koondab kokku kõik need, kes vallas tegelevad heakorraga. Tulevikus liigume sinnapoole, et Varahalduses võiks olla ainult 1 inimene, kes korraldab hankeid. On võimalik moodustada ka oma meeskond kõigi hooldustööde tegemiseks, aga kas sellel on mõtet. Tööd teenusena sisse osta võimaldab täpsemat planeerimist. Eesmärk võiks olla see, et läbi Varahalduse korraldatud hangete saaksid hooldustöid tegelikiult teha meie oma inimesed. See oleks üks võimalus kohapealset ettevõtlust toetada. Kas igal koolil, lasteaial peaks olema oma haldusjuht? Praegu me sellele küsimusele vastata ei osanud. Küll võiks aga haldusjuhid olla kahel suurel koolil. Seal on koormused tagatud ja oma inimesega saavutame nähtavasti ka parema kvaliteedi. Sellist seisukohta on väljendanud ka RVG direktor.

 

Piret.

  • 28-29 volikogu väljasõit. Tööd on seekord planeeritud kahele päevale. Esimesel päeval arengukava ja eelarvestrateegia arutelu ja teisel päeval siis volikogu istung. Eelarvestrateegia prioriteetideks peaks olema hooldekeskus ja teed-tänavad. Sõltuvalt hooldekeskuse rahastamismudelist saame rääkida teiste objektide investeeringute ajakavast.
  • Läbirääkimised riigimajaga vallavalitsusele ruumide rentimiseks käivad. Vastavalt seadusele tuleb seda teha ka ärimaja esindajateg, kuna ka nemad esitasid pakkumuse. Aeg kulub ja kiiremini, kui 2 aastat ei luba kumbki osapool.
  • Juuru kooli remondihange on välja kuulutatud. Tulemused peaksid tulema juunis.
  • Kabli puhkekeskus anti aastaks tasuta rendile. Samas koondati sealne 0,5 kohaga töötaja. Samuti tuuakse ära vallale kuuluv hooldustehnika. Aasta jooksul peaks saama selgeks, mis ja kuidas saab sellest puhkekeskusest edasi. Eesmärk on siiski see valla bilansist välja viia.

 

Majanduskomisjonis oli teemaks Reinu 2 ja Reinu 3 karjääride avamine. Viimasele öeldi ei. Seda on teinud ka Keskkonnaamet. Reinu 2 kärjääri suhtes teostatakse veel täiendavad uuringud. Avatud karjäärides peaks juba praegu jaguma materjali ka RB tarvis.

 

Selveri ümbruse kinnisvaraarendus on saanud konkreetsemad plaanid. Soovitakse ehitada 9 kolmekorruselist hoonet, milles igas 12 korterit. Lisaks veel ca 20 üksikelamukrunti. Kogu selle ala valmimine annaks meie kinnisvaraturule päris hea tõuke ja uue hingamise. Paraku oma asukohalt me veel nii heas positsioonis ei ole, et kogu arendus õnnestuks kasumlikult maha müüa. Nii oodatakse vallalt abi kommunikatsioonide arendamiseks. Eks see ole veel arutelukoht, aga igatahes väga hea võimalus anda Rapla kinnisvaraturule hoopis uus hingamine. Muidugi ka palju uusi elanikke.

 

Selleks korraks kõik. Järgmine kord koguneme 26 juunil. Traditsiooniliselt oleme ikka kuskil väikese pikniku korraldanud. Seekord läheme siis Paka mäele.